"You are going to love it!"

"You are going to love it!"

Koik utlesid mulle niimoodi kui kuulsid, et ma NY'i kolin. Teistesse riikidesse kolides oli alati keegi, kellel oli ka mingisugune negatiivne arvamus asjast:

• Helsinki - "soomlased on nomedad ja seal on kallis, pime ja kole." "Sa ju ei tunne seal kedagi.""Seal pole midagi teha." jne.
• Singapur - "Alkohol on seal ju nii kallis.""Kuidas sa ikka seal Aasias hakkama saad, nende kultuur on ju hoopis teine!" jne
• Milaano - "Nad on seal koik suht nomedad endaimetlejad, vaevalt, et sa seal normaalseid inimesi kohtad." jne
• London (esimene kord) - "Sa lahed investeerimispanka? Void oma elule 'head aega' oelda."" Kas sa toesti tahad sellises kohas tootada?10 aastat tootad ja siis jargmised 20 aastat ravid enda psuuhikat." jne
• Luksemburg - "Eestisse pole ju otselendu." "Miks sa SINNA kull lahed?" "Nad ei raagi seal ju inglise keelt" jne
• London (teist korda) - kui paris aus olla, ma rohkem enam ei kuulanud. Aga midagi stiilis "Naisena seal kull labi ei loo...." oeldi kull. jne

Ja New Yorgi kohta ei utelnud keegi uhtegi paha sona. Ja kui paris aus olla hirmutas see mind rohkem kui negatiivsed kommentaarid. Sest kui mulle nuud siin ei meeldi, siis oleks minuga nagu midagi valesti. Sest koik arvavad, et mulle hakkab siin meeldima. Seega ma kgu aeg korrutan koigile kui palju mulle siin meeldib. Positive reinforcement. Kuigi ma tean, et uhe kuu jooksul ei saa koha kohta otsust teha, siis selline korrutamine peaks mind kindlasti meeldimise poole kallutama. Ja siiani mulle siin vaga meeldib :)