Oleme Paologa siin olnud nyyd piisavalt kaua, et meil veidi juba kodusem tunne tekib. Yleyldse tekib meil kodutunne kiiresti ja kui me ka nadalavahetustel reisime siis kutsume hotelli 'koduks'. Mis tegelikult on kurb aga arvatavasti mingi kaitsereaktsioon. Sest kui palju kolida ja reisida siis voib 'oma kodu' jaadagi taga nutma. Meie kodu on seega seal, kus me ise parajasti oleme. Kodust kodusse minnes voib kyll segadus tekkida. Naiteks kui Londonis enne Eesti lennuki peale minekut ytlesin, et "ma lahen enne kodust (Londoni kodu) labi kui ma koju (vanematekodu Eestis) lahen". Kuigi salaja on minu paris kodu siiski Eesti ja Paolo oma Itaalia.
Aga New Yorgis on meie koduks yhe magamistoaga korter Lower East Side'l restoranide, baaride, putiikide, galeriide, kodutute varjupaiga ja orgaanilise toidupoe lahedal. Leidsime selle esimesel paeval kui mooda linna kondisime. Meil olid kokku lepitud korterite vaatamise ajad Tribecas ja Sohos. Kokku vaatasime yle 4 korterit ja kuskil nagu ei meeldinud. Seega kui nagime ilusa kortermaja peal silti 'now renting 1- bedroom apartments' laksime sisse, vaatasime yle ja ytlesime, " ei, see siiski meile ei sobi". Lihtsalt selleparast, et ei saa ju esimesel paeval kohe korterit ara votta. Tuleb otsida ja uurida ja parem pakkumine leida! Jalutasime veel ja istusime pargipingile ja raakisime sellest ilusast korterist ja katuseterassist ja suurtest akendest ja ... ja kuidas peaks veel otsima ja... ja kuidas yldse ei viitsi ja ... ja motlesime, et kui nii vaga meeldib siis tuleb see ara votta ja helistasime ja saime korteri!
Kui kodu olemas laheb koik muu ka lihtsamalt. Kaisin vaid kaks korda Social Security kontoris, et USA numbrit endale saada ja vaid kaks korda pangas, et kontot avada ja igasuguseid kaarte saada. Vorreldes sellega, et Itaalias elades olin seal lopuks illegaalselt kuna viiendal korral kui olin 4 tundi hommikul kella 5st-6st sabas seisnud ja tadini joudnud, ta teatas, et on minu originaaldokumendid, mis ma talle esimesel 2 korral toin, ara kaotanud, ja palus mul uued tuua. Mille peale ma teatasin, et mul pole uusi originaale Itaalias kuskilt votta ja, et ma ei kavatse rohkem tagasi tulla sinna kontorisse, et ennast ametlikult registreerida. Tadi vastas "ok, pole probleemi". Vot nii. Seega ma tunnen, et siin on lainud vaga kergelt koik asjaajamised.
Nyyd ruttan Eesti kultuuripaevadele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar