Eelmise postituse jatkuks - niipea kui koik jutu ara kirjutasin sain prauhh koik vajalikud intervjuud tehtud. Niipalju siis sellest.
Talv on yle lainud ning kaes on jalle kevad. Juba kaks paeva on ilus soe ilm, linnud laulavad, paike paistab. Ema-isa just eile lahkusid ning saime ilusa nadalavahetuse ja eile Sohos ringi jalutades oli jalle tunne, et olen puhkusel. Laupaeval s6itsime Newporti l6unat sooma. Tean, tean, taitsa hullud - 8 tundi autos6itu kokku, et l6unat syya. Olude sunnil - perekonna n6udmisel. Meil nimelt palju sugulasi sealkandis ning polnud neid aastaid nainud. Heh, tegelikult ennegi on Poolast Berliini mindud l6unat sooma. :)
Ja siis hommikul toole joudes saabusid uudised tuttavatelt / sopradelt. Eelmise nadala number on siis 4. T pank Islandil pani oma rahvusvahelise projektiosakonna kinni ning laupaeval sai T teada, et teda enam esmaspaeval toole ei oodata. Ei antud paevagi, et lauda koristada. Tana kuulsin oma tookoha juures kuidas 2 inimest sujuvalt uutele jahimaadele "suunati", s.t. otseselt lahti ei lastud...aga...ning siis veel yks tuttav oma too kaotas ka New Yorgis eelmine teisipaev. Sellised on lood. Ning kahjuks ka need uued jahimaad on jarjest kitsamad. Nagu mul teised siin raagivad: "you take what you get and you ride out this storm". Ka minu klient otsustas oma projektiga mitte edasi minna ning nyyd olen ootereziimil. Ehk siis jarjekordne hinget6mbepaus. Kui m6ni kuu tagasi oli neid pause nii vahe, et ei saanud korralikult hingata siis nyyd on rohkem pause kui mu kopsud vastu peavad. Ootan siis - ei teagi mida - kas tood, voi ... hoopis tootust. Loodan, et veel too alles, sest meie pisikesse osakonda just palgati 5 inimest juurde, kes jargmine aasta meie juures alustavad. Imelik on koik olukord praegu. Aga arge mind veel New Yorgist tagasi saatke! Ei. Kavatsen ilusti aprillini yksk6ik kuidas vastu pidada. Ma pole veel v6imeline selle linnaga hyvasti jatma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar