Olen siiralt huvitatud siinsete inimeste vaartustest ning too/ kodu suhete arusaamadest ning nende tookultuurist. Ma ei ole samal lainel nendega vaba aja ja too teemadel ning ei saa nendest aru. Nad ei saa jalle minust aru. Seega eelmine teisipaev laksin "lunchbox" sessioonile, mis raakis "Managing your work style to reduce stress: How to approach work with humor and wisdom".
Peamine p6hjus oli, et sain tool tagasisidet, et ma siiski ei ole piisavalt roomus kui 16-tunniseid toopaevi pean tegema. Seega arvas mu manager, et mitte ei peaks projektile lisama veel yht resurssi vaid mina peaks leidma mooduseid kuidas oma suhtumist muuta. Olen n6us. Sest kui minu jaoks on prioriteedijarjekord: 1. perekond ja s6brad, 2. tervis, 3. too - siis enamustel siin on 1. too. Veidi veel surkimist ning olen teada saanud, et meie osakonnas, kus on umbes 6 analyytikut, 4 seniori (ka mina) 4 manageri 3 direktorit ja 2 partnerit, on ainult partneri tasemel inimestel perekond. Ei, tegelikult, ainult partneri tasemel inimesed on abielus. Ma olen ainus, kes veel abielus on. Veel surkimist, ning sain teada, et ainult 2 inimest veel on pysisuhtes (mitte omavahel). Ning koik elavad oma perekondadest eemal. Pole ime, et nad minust aru ei saa kui ma perekonda eelistan. Saan aru, et nende jaoks on too vaga oluline ning kui nad tunnevad, et on elus palju too nimel ohverdanud siis on paratamatu, et kui minu prioriteedid teised on siis ei saa ma nendega sammu pidada ning nemad tunnevad ka, et mul pole samasuguseid 6igusi kui nendel, kes rohkem ohverdavad. Olen taiesti n6us. Aga ma annan endast parima, et neile tunduks, et olen oma suhtumist muutnud, seetottu siis ka see "koolitus". Koolitus on vaga tore. Ma sain teada, et kui mulle midagi ei meeldi, siis parim viis sellega tegeleda, on mu toelisi tundeid peita, naeratada ning teha nii nagu soovitakse ning mitte vastu hakata. Veel raagiti, et on hasti oluline olla office gossipiga kursis, sest vaga palju oleneb sellest, kes populaarne on ning gossipi kaudu saan teada, kelle ees ma eriti suure naeratusega peaks olema. Hull lugu on, et kuigi ma ei noustu koolitajaga kohe yldse mitte, saan ma k6ikidest ta soovitustest hasti aru ning harjutan naeratamist, eriti n6medates olukordades. Ning see m6jub. See nadal m6jus. Aga nagu yks poiss seal koolitusel hasti ytles: " All you need to do, is sell your soul. And you'll be successful". Voibolla aga voibolla ka mitte. Keeruline see erinevates riikides tootamine. Just siis kui yhe kohaga ara harjuda, olen ma edasi liikunud. Londonis naiteks kui ma pidevalt naerataks ja ytleks, et mulle tegelikult ka meeldib kell 2 oosel kontoris olla - mind saadetaks kuu peale. Vahemalt selles kohas kus ma tootasin. Parast seda nad ei usuks enam midagi, mida ma raagin. Seal aga on oluline pubis kaia. Ning palju juua. 6lut. Aga Londonis siiski tundsin, et hinnatakse tood, mida teed, mitte, mis mulje sa jatad tood tehes. Muljed on petlikud. Ja seal koik nouavad oma vabu paevi kui nadalavahetus kontoris on veedetud. Puhkuse ajal on parem ylemust mitte tyydata. Siin aga on appearance everything. Isegi kui tookvaliteet suht madal on. Ning oled kattesaadav 24/7. Oeh, ning kui ma 6 kuu parast tagasi Londonis olen, tuleb kohanemisega uuesti alata. Tegelikult selleparast ma ju elamispaiku vahetangi. Mulle meeldib see kultuuride ning elamisviiside jalgimine ja enda kohandamine uude ymbrusesse. Mitte, et ma ennast vaga muudaks ning tuulelipuna vastavalt teistele inimestele suuna vahetaks. Aga ma arvan, et inimene muutub siiski ning pole ju m6tet uutesse kohtadesse elama minna aga samas kymne kyynega oma arusaamadest, vaartustest, eluviisidest kinni hoida. Ma olen alati proovinud elada nii nagu kohalikud ning siis edasi liikudes paratamatult k6ik see, mis selle koha juures mulle meeldis, ka minuga kaasa tuleb. Jargnevad kuus kuud yritan kohaneda ning too juures kohalikega sarnast appearance't valja naidata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar