Olen juba paris kaua iseseisvalt elanud. Peaks nagu oskama pesumasinat kasutada - aga ei! Kell 9 eile 6htul sai P hadak6ne, et kohe kohe meil kodus plahvatab. No ma ei saa aru kuidas seda vahtu nii palju tekkis?!? Ja kuidas seda igast masina otsast valja pressis - no kyll on palju pragusid. Igatahes suures paanikas ei tulnud ma selle pealegi, et voiks masina valja lylitada. P pidi seda mulle soovitama. No olen ka!
Meie prahmakad aga ei l6ppenud sellega. P j6udis koju, vahetas riided, me s6ime, tegelesime pesumasinaga, vaatasime telekat - kuni ma l6puks kysisin, et kas ta mitte poes ei kainud.
"Muidugi kais." "Aga ei ostnud midagi?" "2 kotitait". Jain talle suurte silmadega otsa vaatama, sest neid poekotte meil kodus kyll polnud. Otsime ja otsime aga no kaua sa kahte poekotti pisikesest korterist ikka otsid. P surmkindel, et nendega koju tuli. Ta maletas hasti, sest oli oma isikliku koti poodi unustanud ning olevat pidanud sellel jargi kaima. Siis tekkis ta naole suur naeratus ning uhkelt astus ta valisukse juurde, avas ukse, ning ukse taga koridoris olid 2 suurt poekotti. Need olid seal rahulikult umbes 2 tundi olnud. Ausad naabrid meil!
Ei tea kas peaks hakkama ka neid loodusravimeid sooma, millega me vanavanemad maiustavad? No need, mis peaks malu parandama...Mul ei tule praegu nimi meelde...
2 kommentaari:
Mul on see... eee... eee... A tahega haigus noh.
Meil on nii ausad naabrid, et olen votmeid votnud tykk aega parast koju tulemist ukse eest. Ara Helerile raagi :P
Yip yip - olen minagi neid votmeid oma ukse tagant leidnud...vanadus, ma raagin...voi ehk siis armund olek.
Postita kommentaar