Koduigatsus

Taiesti ootamatult tana hommikul yles argates tuli peale meeletu koduigatsus. Ei saagi aru miks ja kuidas see nyyd minuni jarsku j6udis. Ehk oli asi selles, et yle pika aja nagin jalle oma ema ja isa. Voi hoopis selles, et ilm keeras taiesti hulluks ning karge tuul ja permanentne vihmasabin meenutas Eestit. V6i selles, et eile Londoni kolleegide ja nende abikaasadega restoranis kaies tuli igatusus oma s6pradega Eestis koos istuda ning oma keeles omade naljade yle naerda. Selle asemel hoopis brittidega nende keeles nende naljade (no see 'nalja' osa asjast on vaieldav) yle naersime. Ohtu oli tegelikult hasti armas ning tore ning nurisemiseks pole p6hjust. Olen hakanud brittide kohta arvamust muutma, ka neid on taitsa kobedaid. V6i ehk selles, et yks neist ootab kaksikuid ja palju tulevikuteemadest raagitud sai. Ning siis kysiti meilt, et mida me plaanime kui New Yorgist tagasi laheme...Vaatasime Pga yksteisele otsa ning kehitasime 6lgu...Kui vaid teaks!

Aga koduigatsus on kui uss...ta libiseb vaikselt su k6rvale ning hakkab sissepoole tungima ning suuremaks kasvama ja ta enne ara ei lahe kui midagi saab ette v6etud. Mis asi see tegelikult on? Sest ma ei suuda valja m6elda, et mida ma ometi igatsen. Kui seda teada saaks siis saaks ka igatsust ravida. Kodu on siin ka omane, ilus ja hubane seega 'kodu'igatsus ehk on yldse vale s6na. Ning kui mu terve perekond ja koik s6brad siin oleksid, kas siis oleks ka igatsust. Ehk ikkagi igatsen inimesi, mitte kohta - v6i igatsen hoopis malestusi. Ei teagi, kas igatsen Eestit yldse. Sest preagu kisub vaga ka T juurde, kas see tahendab, et mu Soome aegade juurde siis? Telefon on tore kyll aga siiski pole paris SEE. Meeletult raske on olla eemal kui tahaks olla lahedal ja toeks. Ja kuidas see koduigatsuse tunne yldse on - minu jaoks on hingata veidi raskem, veidi ehk olen m6tlikum, kuidagi kurvem isegi. Ning mis peamine, akki hakkan nagema praeguse koha vigu. Vigu, mida enne ei marganud voi mis ehk isegi eile veel ei kandideernud yldse "vigade" kategoorias vaid hoopis olid praeguse koha ning olukorra eriparad. Tean, et varsti naen jalle k6ike labi roosade prillide, kuid hetkeks olen kriitilisem.

Selle koduigatsusega on aga niimoodi, et kui ta minu juurde kord tuleb siis ega ta ara ei lahe. Veidi ehk taandub kuid siis jargmisel lainel jarjest tugevamini esile tungib. Ja niimoodi uuesti ning uuesti. Ei tea veel kui suured vahed nendel lainetel siin on. Loodetavasti praegune igatsuste hetk on vaid lyhiajaline. Kardan vaid, et jargmine laine v6ib hoopiski tugevam olla. On ju ennegi seda labi elatud. L6puks j6uab alati olukord selleni, et enam koduigatsus ei taandu ning hing enne rahu ei saa kui jalle tiir Eestis tehtud ning omaksed k6ik yle nahtud.

Teine ravim minu jaoks on see, et mida kiirem elu, seda vahem aega m6telda ning kavatsen nyyd oma kalendrit jalle tais toppida. Fotograafiakursused - registreeritud. Esmaspaevast ehk jalle itaalia keel jatkub. Homme Las Vegasesse nadalavahetuseks. Elu jatkub. Igatsus loodetavasti m6neks ajaks taandub. Samas on ikkagi tore, see, et yldse igatsuse tunne tekib. Pole k6ik sidemed mu sees veel araoleku jooksul katkenud.