Postimaja

Uude riiki kolides on teatud kohad ning tegemised, millest ei saa ei yle ega ymber: elamise leidmine, panka minek, vanasti oli veel lyhiajaliseks elanikuks registreerumine, ning minul puhul on alati ka postimajas kaik.

Mulle meeldib saata kirju ja pakke ning neid ka muidugi saada. Meie korterimajas on sissekaigu juures arvutiekraan, kus kirjas koik korterid, kellele on pakk tulnud. Iga ohtu koju tulles on ponev, et ehk on keegi midagi saatnud. Nyyd me portjee mind nahes ning enne kui ma ekraanini jouan, teatab:"ei, tana pole sulle midagi". Ja nii pea iga paev. Monikord ikka midagi on ka - yldjuhul kui ma Amazonist raamatu tellinud voi netist pilte.

Postimajast siis....mu kaks kallist sobrannat said lapsed hilissuvel/ varasygisel. Ma ikka saadan postiga kingitusi alati ning ka seekord pikalt valisin ning lopuks kingid ara ostsin. Siis hakkas postkontori trall pihta. Esiteks tuli leida postkontor. Onneks tuli valja, et too juures 5 minuti kaugusel yks on. Esimene kord seal kaies oli saba nii nii pikk, et ma sama targalt uuesti valjusin oma kingitustega. Teine kord oli saba vaiksem ning seisin selle ara -vaid 30 minutit - ja siis tuli valja, et neil koik postipakid otsas. Uuesti valjusin kingitused napus. Nyyd juba teadsin, et tuleb aega ja kannatust varuda. Aga mind pandi tool mingile projektile ning tykk aega ei joudnud ma postimaja lahedalegi. Hea kyll. Kuu laks mooda.

Jargmine kord minna oli tana. Olin kaval - laksin hoopis enne postitamissaba postimaja all poodi, kust leidsin armsad pakkimisvahendid ning sain ilusti koik ara pakitud. Yleval korrusel markasin aga, et on self service terminal. Progress - sest siinmaal pole palju selliseid v6imalusi. Aastaid tagasi sain Soomes koolis mobiiliga endale vending machinest kokakoolat - ei tea millal siin nad nii kaugele jouavad? No enamusi inimesi soovivad teenendajat seega self service saba, kuigi olemas, ei olnud vaga pikk. Aga see laks aeglaselt - vaid yks terminal siiski terve postimaja peale. Vaatasin seda paris saba ning see oli ysna hirmutav - lugesin kokku 46 inimest ning 3 teenendajat. Miks kyll lounapausi ajal rohkem teenendajaid ei leita on yle minu moistuse. Igatahes, self service terminalini joudes olid suured kirjad, et kuidas nyyd on "fast lane" ning saab saata pakke ja kirju ja saab ka kindlustust - ise koik teha. Ma roomsalt asusin valikuid tegema - kuni joudsin valikuni, kas mu saadetis on USA sisene voi rahvusvaheline. Valides rahvusvahelise valiku saatis see ultra fast koiki teenuseid pakkuv terminal mind teenendaja juurde, sest ise ei saa rahvusvahelist pakki saata. No miks miks miks ei voinud nad panna silti, et vaid USA siseste pakkide jaoks on see terminal? Nyyd olin juba postimajas veetnud tunnikese. Aga mul polnud tana vaga kiire ning otsustasin kibestuse alla suruda ja lopuks ikka need kingitused posti panna. Varsti on muidu beebid mu kingitustest valja kasvanud! Loodan, et veel mitte aga saba oli juba kasvanud - nyyd lugesin 58 inimest - ning 2 teenendajat. Regress! Teate, kui ma poleks eile filmi Happy-Go-Lucky vaadanud poleks ma seda saba ara seisnud. Aga nyyd on pakid teel ning loodan, et ka kunagi kohale jouavad. Vajan teadmist, et midagi siiski toimib. Enne ma postimajja tagasi ei lahe, seega palun arge praegu juurde synnitage.

Aga selle rahvusvahelise asjaga tuli meelde, et oli selline olukord, et keegi ostis telefonikaardi, no selle, millega saab odavamalt koode kasutades kaugekonesid teha. Palus rahvusvahelist kaarti. Myyja andis kaardi ning kysides, kas Eestisse ikka saab helistada, siis kysiti vastu, et mis osariigis see on. Ei ole Ameerikas, vaid Euroopas. Oi, ei, Euroopasse helistada sellega ei saa. Kysimusele, et kuidas see siis rahvusvaheline kaart on, oli vastuseks, et on ju, sest saab helistada erinevatesse osariikidesse. Niimoodi ollakse rahvusvahelised siinpool.