Aga reisist.
Algas see kehvasti kuna Tallinna lennujaamas meile teatati, et neil pole Lufthansa ja Etihadiga codeshare'i, ehk siis, Frankfurdis peame pagasi välja võtma ja uuesti sisse chekkima.
Pagasit meil aga oli!
Kahekesi kahe lapsega sai ikka naha korralikult märjaks Frankfurdis. Ale paigutasin kõhukotti ning Leo ripnes siin ja seal. Pagasikärud olid Eesti omadest väiksemad ja mahutasid korraga 2 suurt kohvrit ning Skyline rongile minnes, et teise terminali saada, pidime kõik maha laadima kuna sinna käruga ei lubatud...liftidesse mahtumine oli ka omaette ettevõtmine. First class my ass! Aga hakkama me saime ja läksime siis lounge'i mõnutama.
Etihadi lennukis lendasime esimeses klassis. Tuleb tunnistada, et niimoodi võiks tõesti reisida!
Minu tool...
Teisele poole vaatega:
Minu ruum oli 3 lennukiakna suurune. Ja kuigi kodulehel nad reklaamisid tervet tuba siis päris terve tuba see polnud aga liuguksed olid siiski! Ja Leol oli tore!
Mugav oli ka...meie kokk käis meilt eritellimust toidu jaoks võtmas...
Ja pakuti tervitusnapsi:
Ja tool nõudmise peale masseeris, ning valgust sain muuta...
Jagati ka nänni - alates muidugi sokkidest jms ning lõpetades kõrvaklappide ja väga mugava pidzaamaga, mille ma koju kaasa võtsin.
Siin siis pilt minust mu 'toas' mu pidzaamas. Sätendas teine lausa. No kuidas ma sellist maha jätan?!?
Kui soovisime magama minna (meil oli öine lend) siis tehti meile ära voodi puhaste valgete linadega. Pildil on P ja L tuba. L jäi kahjuks enne magama kui jõudsime lasta talle voodi teha. P ootav voodi on pildil. näha ka (tühi) klaasike shampust ja õhtune tee...
Meie Alega magasime niimoodi, et Ale oli oma hällis. Kahjuks turbulentsi ajal pidin ta ikka vööga kinni panema ja enda juurde võtma ning siis jätsingi ta kaissu.
Hommik algas värskete praemunade, kohvi ja apelsinimahlaga (pange tähele pildil on ka näha lennukilaes olev tähistaevas - millele kõigele nad ka ei mõtle!):
Olen äriklassis ka lennanud - töö juures ikka niimoodi lennutati meid aga esimese klassi mugavused olid siiski midagi enamat. Isegi WC oli avar ja piisava ruumiga, et sai mõnusasti riideid vahetada - et ööseks ikka pidzaama selga saaks! Kuna ma ei usu, et rohkem elus esimeses klassis lendan siis tegin muidugi ka WCst pilte ( :) ) aga ei hakka neid siin siiski jagama. Tagasi kolimisel antakse meile valida, et kas tahame esimese klassi piletit või sularaha ja ise lennud organiseerida. Elamus oli tore aga 6,5 tunnise lennu saan edukalt ka turistiklassis lennatud.
Lendasime tõusvale päikesele vastu
Ja paistabki mu uus kodulinn:
1 kommentaar:
Väga vinge! Head sisseelamist!
Brüsseli Triin
Postita kommentaar