Kuna viimasel ajal mu elu on koosnenud 'to do' nimekirjadest asjade tegemisega siis laupäeval tirisin terve perekonna festivalile. Eks see veidi hull ettevõtmine on 2 pisikese lapsega kõrbesse sõita aga mnjah, mul oli energiasööstu vaja.
Oli festivali viimane päev. Festival ise oli pisikeses linnas nimega Sweihan, Abu Dhabist umbes 100km.
Teoreetiliselt oleksime pidanud sinna c.45 minutiga jõudma aga kuna bensiin hakkas otsakorrale saama ja kaardile märgitud bensiinijaama reaalselt ei eksisteerinud siis olime sunnitud veidi ekslema, et bensiini saada. Siinkandis on tihtipeale nii, et olematud asjad on kaardile märgitud. Näiteks Louvre. See avatakse siin 2015 aga kõikidel Abu Dhabi kaartidel on see juba olemas. ütleme nii, et oma silm on kuningas ja nii mõnigi turist vaatab pettunult Louvre'i või Guggenheimi ehitusplatsi.
Igatahes. Bensiinijaamast sain sellise pildi:
Sõitsime läbi kõrbe. Küll need kauguses olevad duunid on ahvatlevad. Ei jõua ära oodata, mil Ale veidi vanem on ja saame minna telkima.
Kuigi praegu on siin talv siis keskpäeval oli minu jaoks ikka palav. Sain pildile ka maanteel tekkinud silmapette. Tegelikult muidugi vett teel polnud:
Kaamel on siin hinnaline loom. Ning neid võib ka vabalt ringi uitamas näha. Seetõttu siis ka selline silt:
Kui eesolev auto sinu jaoks liiga aeglaselt sõidab ning maanteel autosid vastu tuleb siis saab ka niimoodi mööduda:
Festival ise oli suht pisike ning peamiselt olid seal vaid kohalikud seega me paistsime väga silma. Eriti oma kollase lapsevankriga
Oli telk souk'iga (kohalikus mõistes turg) kus oli putkasid ja inimesed müüsid käsitööd või Hiinas tehtud kaupa.
 |
| pidulikud rahvarõivad |
Imelik siin ongi see, et elu on muidu edasi läinud hüper-super kiirusel aga riietuvad nad ikka nii nagu vanasti. Ma ei kujutaks ette kui Tallinna tänavad igapäevaselt rahvarõivastes inimesi täis oleks. Ega selles midagi halba ju pole aga imelik oleks ikka kuidagi. P teab rääkida, et reisides viskavad nii mehed kui naised oma ürbid üll ning riietuvad nagu lääneinimesed. Kui näete linnapildis (näiteks Londonis) siiski kaetud naisi ja valges kleidis mehi siis on nad tõenäoliselt Saudi Araabiast.
Pakuti ka söögipoolist. Lõunat sõid kõik samal ajal - mehed koos ja naised omavahel. Söögiks olid oad ja kikerherned:
Ahvatlev see just välja ei näinud aga maitse oli oivaline!
kohalikud istusid söögi ajal põrandal. Meil lubati koos süüa (mees ja naine - Paolo ja mina) ning istudes ja laua taga.
Aleksandra oli suur hitt ja kõik tahtsid teda sülle. Mulle selline asi ei meeldinud ja ma ei andnud. ühe perekonna naistega sain aga jutu peale...nad pakkusid mulle ka kohalikku kohvi (tegelikult kardemoni ja safranijook) ning oma tehtud maiuseid. Kuna juttu jätkus kauemaks siis istusin nende juurde ka maha ja lõpuks pere vanaema sai korraks Ale sülle ka.
Ostsime nende käest maiust ka. Ma küüniliselt arvasin, et nad ainult seetõttu nii kenad olidki, et müüa proovisid. P andis raha ning neiu pistis selle salaja Leo püksitaskusse tagasi. Kui ma hakkasin nõudma, et peame ikka maksma, siis neiu (pildil oleva naise tütar) sosistas mulle kõrva: "me oleme rikkad. Me tõesti ei vaja raha. Ma kingin selle teile". Andis ka oma telefoninumbri mulle.
 |
| Nende datlimaius kookoshelveste sees |
Festivali hitt oli aga kaamlite võidusõit. 9 võistlust ning iga võitja sai endale auto. Distantsiks 3 km ja see läbiti c. 2min ja 20-50sek.
 |
| üks võitjatest. Võistlevad vaid kuni 20a mehed |
Pealtvaatajate telk oli uhke. Lühtritega ja puha. Saabus ka mingi sheik ning ka väliskülalisi, kõik lääne inimesed ülikondades. Kohalikud ikka oma kriitvalgetes riietes. Imeilus.
 |
| kõik olid nii põnevil, et tõusid lausa püsti |
 |
| Mu poja kohalike laste kõrval |
Isikukultus on siin kõva. Aga sellest millalgi teine kord rohkem...
Tagasiteel sattusime ka kaamlite müügi peale
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar