Jah,mida teha? Mida ette v6tta kui teada saan, et Londonis mu tiim laguneb ja mul pole ehk kohta kuhu tagasi minna? Meie tiimi hing ja syda laheb rivaali juurde toole ja v6tab 2 inimest endaga kaasa. Jarele jaavad armetud riismed. Ja mina, New Yorgis. Elu laheb ikka oma teed ja miks ma kurdan? Ehk on seda survet vaja, et aru saada kus ma tood kavatsen teha - aga kuhu ma ometi aasta aja parast tagasi lahen kui mu tiimi, nagu mina seda tunnen, enam pole? Suurfirmades on omamoodi ajad ja omamoodi dynaamika, mida ma alles korralikult tundma 6pin. Kiire ja korraparane inimeste vahetumine, osakondade vahetumine, riikide vahetumine - pealiskaudsed suhted - ja tood suurfirmades kasutatakse yldjuhul ajataiteks ning hyppeplatformiks. Pole kohanud paljusid, kes ka tegelikult arvavad, et on unistuste too leidnud. Pole kohanud paljusid, kes ma toosse ja selle tarviklikkusesse ka usuksid - eriti kui majanduslangus - on siiski - every man(woman!) for him (her)self (Poliitilist korrektsust ei tasu unustada). Vat siuksed lood on praegu.
Homme/ylehomme plaanin raakida hoopis lobusamatel teemadel. Jaagu see nagu jaab - senikaua kui tookoht alles on k6ik ok. Tanapaeval Londonis ja New Yorgis pole midagi kindel. On kyll ja kyll jutte ringlemas, kui inimene ylemuse juurde kutsutakse, lahti lastakse ja siis valja eskorditakse ilma v6imaluseta oma toolaua juurde minna. Personaalsed asjad saadetakse postiga hiljem jarele. No, et saladusi hoida ja kindlustada, et keegi kliendinimekirja koopiaga ei lahku!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar