Kadunud ja hetkeks tagasi ja juba jalle lainud

Mu California projekt toimus hoopis New Yorgist - sai palju telefoniga raagitud ja vagagi pikki toopaevi tehtud ning nadalavahetusel tootatud. Nagu meil projektidega juhtub, kaome maailmast lyhikeseks ajaks, pole lounaid, pole kohvipause ega ohtusooke. Nyyd olen jalle tagasi. Kuid ei tea kui kauaks, sest juba on mind jargmisele nadalasele projektile maaratud.

Tegelikult raagiks hoopis elamustest nadalavahetusel. Meil oli pikk nadalavahetus sest esmaspaev oli Memorial Day, mil malestatakse s6javeterane, ja see siin vaba paev. (parast seda kui maanteel surnud metsloomade hulka nagin - kuna nii palju on rohkem autosid liikvel - tuli suur soov see pyha, voi siis autoga liiklemine, ara keelata).

Me Paologa tegime vaikese valjas6idu Saratoga Springs'i (ja yhelegi loomale 6nneks liiga ei teinud).

Saratoga on vaike linnake New York osariigi p6hjapool. Kohalik mineraalvesi olevat tervendava toimega ja seega on see linnake kasvanud SPA keskuseks. Me v6tsime massazi ja mina ka naohoolduse ning k6ik oli megahea. Parast 5.5-tunnist autos6itu (oleks pidanud olema 3.5 tundi), sest sellistel nadalavahetustel on piin New Yorgist valja saada, j6udsime vaevu oma hooldustesse aga tuli valja, et tegelikult oli see hasti planeeritud kuna olime sunnitud kohe puhkama ja rahunema. Muidu v6tab ikka aega, enne kui puhkamise tunne peale tuleb aga sunnitud relaxing oli hea shokiteraapia.

Ameeriklased on laheda suhtumisega ja kui nendega hetkeks vaid kokku puutuda on nad ka yllatavalt head. Pikemal tutvumisel yldjuhul mu esmamuljel p6hinev arvamus muutub kahjuks. SPA omanik, kus kaisime, soovitas meile itaalia restorani, Chianti, ja 6htul oli ta ka oma abikaasaga seal. Tutvustas meile abikaasat ja siis laks restorani omanikuga raakima, et me eelisjarjekorras laua saaks, kuna ooteaeg oli umbes tunnike. Miks ta seda tegi, ei tea. (Toit oli vaga hea ja restoran selline, et tahaks ise sellist omada.) Ka k6ik teised, kellega kohtusime poes, matkarajal, kohvikus, olid jutukad ja abivalmid jagama soovitusi ning... s@@sekaitset.

Pyhapaevase paeva veetsime lahedal asuvas hiigelsuures Adirondack pargis matkates (http://visitadirondacks.com). V6tsime ette matkaraja, mis viis meid vaikese mae tippu aga sinna me kunagi ei j6udnud, sest kohalikud putukad (saase ja karbse ristsugutis) ajasid meid lihtsalt hulluks. Parast 2 tunnist t6usu ja magijarve nagemist, otsustasime tagasi alla minna. Piknik jai seal pidamata. Aga loodus oli vaga ilus ning m6nus oli New Yorgist valja saada. Polnud autohaali ega kiirabi/ tulet6rje sireene. Vaikus vaid.

6htupoole ekslesime kiirteelt eemale ning sattusime Lake George linnakesse. Koht oli armas aga enamus turiste olid india perekonnad v6i venelased (jah, ka me ei saanud sellest kooslusest hasti aru) ja toiduvalik oli vaid kiirsoogi sarnane. Dringitada sai ja rannas olla ka ning jarv oli ilus. Aga niisama sinna tagasi ei laheks, kui siis vaid, et paadiga jarvele s6itma minna. Lahedal leidsime aga suure outleti keskuse ja esmaspaeval sai paar tundi shopatud ka.

M6ni muu asi, mis meie selle nadalavahetuse jooksul imestust pakkus oli:
1. Mootorrattad - kymnete kaupa, enamus Harley Davidsonid. Ei tea kust nad tulid v6i kuhu lahevad, ehk oli mingi kogunemine sealkandis. Neid oli palju palju.

2. Kohanimed - kuigi tean, et USAs on Euroopa kohanimed, on ikka imelik, kui naen silti Maltasse v6i Camebridge'i. Saan aru, et immigrandid panid oma kodukoha nimed kui siia tulid aga miks ikkagi ei m6eldud uusi nimesid?

Olen aru saanud, et kui kohe muljetest ei kirjuta, on detailid, mida tahaks maletada, kadunud. Yritan paremini. Kui vaid jargmine projeks vahem aegan6udev oleks...