Kuulge, jube pikk tuli see - no terve nadal sai kirja pandud peaaegu. Ma ei teagi, kes seda lugeda j6uab...
Kuna meil pidi olema rahulik nadal ja mina proovin oma kokkamisoskuseid arendada siis pakkusin, et teen terve nadala kodus syya. Kodus soime aga vaid esmaspaeval ja teisipaeval - muud paevad - tuli jalle igasugu asju vahele. Peamiselt Cristiano, kes meid restoranidesse meelitas, veidi ka minu tookaaslased, kes mind dringile meelitasid ja siis ohtu eestlastega ning itaallastega. Seega, nyyd kokkan see nadal.
Restoranidest: proovisin yles kirjutada, et kus kaime ja kuidas meeldib, et teha enda New Yorgi giid aga ei tule sellest midagi valja. Monest tahaks siiski raakida.
Kolmapaeval kais P klientidega valjas ja P ylemus on eriti popp mees ning teab igasuguseid kohti ja viis nad huvitavasse restosse. Me arvasime, et New York on avatud linn. Minu jaoks on olemas linnad, mis on avatud ja linnad mis on salajased. Milaano naiteks, on salajane. Turistina seal olles kunagi ei tea kuhu minna ja mida teha. Kui seal veidi elada, siis saab aru, et koik head kohad on peidetud, reklaami headele kohtadele ei tehta ja need leiad vaid tutvuste kaudu. Ja nad on toesti peidetud. Ei maleta, kas olen sellest restoranist siin blogis juba kirjutanud, aga Milaanos on koht kuhu sisse minnes ei tundu see yldse restoranina aga koogist labi minnes on tagaaias oaas, valgede linadega lauad, baar, sulisev vesi, ja mis peamine, vapustavad toidud. Minu arvates on veel on selline linn, kus pead kauem olema, et t6esti selle linna m6nust aru saada Los Angeles, ja teatud kohtades London. New York tundus restoroanide osas vahem peidetud kuigi ma tean, et klubisid on siin mitmeid, kus valjaspoolt ei saa aru, et klubi ja peab ytlema salasona ja mida veel! Igatahes, P ylemus viis nad siin sellissesse restorani. P raakis, et valjaspoolt tundus see kiirsoogi toidukohana aga kui sisse minna ja pisikese koridori loppu jouda oli suur turvamees ja vaike uks ning siis pidi reserveeringu nime ytlema, turva helistas, kontrollis ja alles siis said uksest labi. Siis pidi minema labi koogi ja alles lopuks joudis hispaania restorani, kus olevat olnud meeletult monus atmosfaar ja vaga head toidud. Proovime ise ka sinna bronni teha, aga nagu arvata, on nadalate kaupa lauad ette kinni pandud. Ehk aasta jooksul jouame. Huvitav siiski, miks neid kohti niimoodi peidetakse? Ja kuidas seal toit alati nii hea on? Mingi imeliku asja parast on tunne erilisem kyll sellises peidetud kohas kaia...ei teagi miks...aga selline p6nev, nagu ei tohiks seal olla, aga ikka oled.
No ja neljapaeval sain mina Londonist igasugu tooalaseid uudiseid parast mida laksin paarile dringile, et meelt lahutada ning sain siis italianodega kokku, et prantsuse restorani minna. Raagi veel, et itaallased prantsuse kooki pole n6us proovima!
ja reedel ... oi reedel... :) kaisime Asia de Cubas. Mulle meeldis see, kuna Sex and the City yhes episoodis kaisid nad seal soomas...hehee kui pealiskaudne minust, mis sest. P-le, C-le + veel yks itaalia mehele meeldis seal, kuna toit oli oi kui hea ja portsjonid nii suured, et 4 peale soime 2 eelrooga ja 3 pearooga ja yhe magustoidu ning osa sooki saatsime veel tagasi ka sest seda oli lihtsalt liiga palju.
Ja laupaeval oli eesti 6htu! K6igepealt Aquamarines sushit (mmmmmm...) ja siis edasi Eesti Majas kontsert (millest 6igupoolest raagin eraldi, sest see praegune kirje rohkem soogist-joogist ja poleks aus kotserdist raakida. Mul oleks habi)
Aga parast sai edasi mindud tantsima D'Orosse (vist) kuhu ei tahetud meid hasti sisse lasta aga l6puks ikka saime ning tantsisime paris kaua. Me P-ga mingi aeg ikkagi otsustasime koju minna. Lahe oli - teel koju - me veidi jalutasime - nagime palju turiste, suuri reklaamiekraane videotega ja nii valge oli, et oleks arvanud, et paev on. Turistipoed olid lahti, tanaval myydi hot doge, I LOVE NEW YORK sarke, pesapallimytse, ehteid. Paratamatult tekkis endalgi tunne, et me ei ela siin, vaid oleme puhkusel, reisil. Ja eriti m6nus oli siis, kui see melu vasitama hakkas, taksosse minna ja oma kodus magama jaada. Nagu kaks erinevat elu yhe 6htu jooksul.
Ja l6puks, pyhapaeval oli meil jarjekordne proov itaallasi leida. Seekord 6nnestus paremini. Yks eriti aktiivne tadi organiseerib meile suht lahedal asuvas itaalia restoranis pyhapaeviti itaalia filmi6htuid. Ylim6nus idee. Restorani yleval korrusel on projektor, itaalia film (inglise subtiitrid), saad tellida 6htusooki, veini, ja filmi nautida. Eile siis vaatasime filmi Mediterrano, j6ime sangriat, s6ime bruschettasid ja kala tomatikastmes. Inimesed tundusid ka normaalsed. Raakisime veidi ja eks kui jargmine kord tagasi laheme tutvume veel. Aga itaalia keele huvilistele: on olemas nyyd raamatud, kus vasakul lehel on tekst itaalia keeles ja paremal inglise - ja nii igasugu klassikat ja ka muud kirjandust. Ma proovin endale mone sellise muretseda sest s6naraamatuga raamatut lugeda on siiski vaga tyytu. Ja kui Eestisse kolin siis kavatsen ka mina hakata selliseid filmi6htud veini ja hea soogiga korraldama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar