Beebiasju ja kuidas siin koduabilistega lood on

Mõnikord kui poes käin jääb ka minul suu lahti. Seekord beebiasjade poes jäi silm peale kahele tootele:

Sellest olen vist juba varemgi rääkinud:

Et siis kodutest, kas su rinnapiim on alkoholivaba ja lapsele sobilik.

Seda nägin ma aga esimest korda:

Beebi nuttu analüüsiv monitor. Valik on: sleepy, stressed, hungry, annoyed või bored. Palju õnne! Millegipärast tekkis seda vidinat nähes meeletu trots. Et kuhu jääb vanema-beebi suhe? Emad ju tavaliselt tunnevad oma lapsi piisavalt, et ikkagi taibata, milles asi on. Kas üks monitor saab seda asendada? No hea küll, alati ei saa aru, mis last vaevab aga kaldun sellegipoolest arvama, et ega see monitor ka siis aru ei saa. Kuigi kes teab? ehk on see tõesti - clinically proven - nagu pakendil kirjas.

Eriti siin elades tekib küsimus, et miks lapsi saada. Nad on ju nii tüütud ja nendega on nii palju tööd. Enamustel (ka vaid ühe lapsega peredel) on ema kodune ning sellele lisaks on veel live-in nanny/maid, kes 24/7 su kodus elab ja ma ei tea mis töötunde teeb. Igatahes pole mina mänguväljakul eriti emasid kohanud. Ikka olen seal mina oma lastega ning mind ümbritsevad 5-10 filipiino nanny't valgenahaliste lastega. Basseini nanny'sid ei lubata ning seal ujutavad oma lapsekesi siiski emad.

ärge arvake, et mul midagi koduabiliste vastu on. Ka nendel on tööd vaja ja paljud elatavad siin töötades pool suguvõsa kodumaal ära. Minulgi käivad koristamas abilised. Muidu ma siin muud ei teeks, kui küüriks. Aga enda juurde elama? Ei sobi mulle. Mu lapsi kasvatama? Veel vähem. Miljonid naised saavad oma lastega (ka rohkematega kui 2) ise hakkama. Ei tea, mis imeasi see on, et siia kolides on kodused naised kuidagi eriti saamatuteks muutunud? Või on tõesti asi lihtsalt mugavuses - et kui on võimalik võtta koduabiline, kes kõik su eest ja tagant ära teeb, siis miks mitte? miks mitte teha oma elu kergemaks ja oma aeg veeta midagi muud tehes kui kokates ja koristades? siiski, sel juhul ma veedaks oma aja oma lastega...mitte ostukeskuses naistega ringi patseerides või eraklubides ilusalongides istudes.

Loodan, et olen oma arvamustes liialt karm. On siin ju ka naisi, kes tööl käivad ja kuna ühiskond on niimoodi üles ehitatud, et lasteaed kestab kella 14ni siis on paratamatult vaja kedagi, kes su lastega pärastlõuna veedaks. Nanny on siis igati vajalik isik. Sellegipoolest. Enamused, kellega olen kohtunud, ei käi tööl. Siiani pole ma õieti aru saanud, et kuidas nad oma aega veedavad. öeldi mulle ju kohe alguses, et kui mul nanny't/maid'i pole siis ei saa ma neile pahaks panna kui nad mind ei kutsu õhtustama või naiste kohvile. Ei sobi ju kohvile beebit kaasa võtta...ning õhtustada ka lastega koos ei saa....Otsene lause võhivõõralt ameerika emalt oli : "you cannot blame others if you will be completely left out from social life in Abu Dhabi. You REALLY SHOULD get a maid". Pole hullu. Mul pole plaaniski temaga tulevikus sotsialiseeruda.

Teine naine jagas kõrvalt õpetussõnu: "Aga ole ettevaatlik. Noh, me ei kohtle neid kui orje..aga noh, sa pead aru saama, et kui sa neile liialt vabadust annad siis nad kuritarvitavad seda kohe. Sa pead neid  (ehk siis teenijaid) hoidma ikka väga lühikese keti otsas (ei oskagi tõlkida. ingl keeles: short leash). Ning mina ikka lukustan ta ööseks oma poolele. Ei taha, et ta meie poolele satub...üleüldse srilankalased arvavad, et nad on valge naise unistus ja küsivad arusaamatult palju raha. Otsi keegi indoneesiast või aafrikast. Nad teavad, kus nende koht on". WTF???

Teenijatel on siin igas korteris oma urgas. Ehk siis tuba. Ilma aknata. Küll on aga oma WC ja vannituba. Alguses ma imestasin, et nii paljugi luksust aga siis seletati mulle, et dah! ega ta ei tohi siis sinuga samas vetsus pissida ju! Rüvetab sellesama poti ära, mida ta niietnii ise küürib.

Ning kui nad oma teenijannadest nii kehvasti arvavad, siis kuidas nad oma kõige kallima vara, oma lapsed, nii kergekäeliselt nende hoole alla jätavad?

Ei tea.

Ehk muutun ka ja nagu mulle räägitakse, et mõne aja pärast magab ka mul tagatoas keegi...siiski. ei usu. Koristamisteenus on üks asi aga 24/7 teenijat omada. Ei oskaks sellega harjuda. Aga huvitab siiski, et kuidas see elu toimib. Siiani olen vaid veidi siit-sealt näinud kui kuskil külas oleme ning sel ajal tõmbuvad teenijannad eemale.

Aga olen aru saanud, et sõprade leidmisega saab olema probleeme. Sest ei suuda mina eales ütleda:"ta pole küll päris ori, aga..." ning ei suuda ka sellise inimesega suhelda, kes teisest inimesest niimoodi arvab. õnneks olen leidnud 2 eestlannat, kellega tundun samal lainel olevat ning kes siiani mul suhtlusvajadused täiesti rahuldavad. Eesti keeles pealegi :)