Aleksandra 6 kuud

Aleksandrast pole ammu saanud mahti kirjutada. Tegelikult pole üldse saanud mahti kirjutada kuigi teemasid, mida lahata on küll ja veel. Aga olulisemad asjad kõige enne ja meie pisike beebi on saanud vahepeal 6 kuud vanaks! Kuhu see aeg küll läheb?!?

6-kuune Aleksandra on sama rõõmusuine kui sündides. Naerma ajada on teda imelihtne. Peab vaid veidi plaksutama või suuga kalamaigutusi tegema või kõdistama. Kõdi see neiu kardab. Ka oskab ta hästi edvistada ning uute inimestega kohtudes naeratab, siis peidab pea kas käte vahele või süles olles mulle kaela vahele, ning siis vaatab uuesti otsa ja naeratab. Ta on väga sotsiaalne ning talle meeldib inimeste seltsis olla. Võõrastamisest ei tea me midagi.

Temast õhkub mingit erilist aurat ning mul on tihtipeale tunne, et ta polegi beebi ning et tal on kuskil peidus meeletu elutarkus. Taban end temaga rääkimast nagu ta oleks suur juba ning ta vastab ilusti 'jah' või 'mmmmmääämmmm' (=ei). Jah'i olen kuulnud mitu korda ning täiesti õigetel aegadel ka. Ema kõrvad ja kujutlusvõime, eksju.

Strateegiliseid mõõte ka. 6-kuune Aleksandra on 66cm pikk ja kaalub 7,9kg.

Aleksandra esimesed:

3 kuud ja 20 päeva - kakas potti. Aga sellest olen juba ennegi kirjutanud. Sellel rindel läheb meil ikka kenasti sama moodi edasi.

4 kuud 16 päeva keeras esimest korda teadlikult seljalt kõhuli. Pärast seda tegi seda veel nii c. nädala ja siis unustas selle jälle mõneks ajaks. Mina olin juba lapse arengu osas mures. Hakkas lähenema 6. kuu piir ja minu beebi lamab lapikult kui pannkook. Mängib oma mängukaare all ja ei näita mingeid arengumärke. Usina emana leidsin pediaatri ja panin aja kinni. Tuli oodata nädal ja selle nädala jooksul, vahetult enne 6 kuu märki, hakkas Ale ilusti agaralt jälle keerama. Mul kohe hulga kergem olla. Lastearsti arvates on ka temaga kõik ok kuigi puusi peame ikka kontrollima ja röntgeni saatekiri pisteti ka meile pihku.

Liikumisest veel: 5k 8p hakkas selili ümber oma telje tiirlema. Kõhuli olles seda ta ikka veel ei tee korralikult. Vaid veidi. Edasi ka ei rooma aga veidi udib. Igatahes tundub, et oleme õigel teel. (just seda kirjutades panin tähele, et Ale hakkas tagurpidi liikuma.)

5k 19 p oli esimene ujumistrenn. See oli great success. Ale on veeloom ja talle meeldib seal peal ja all igatpidi. Me sukeldume palju ja olen teda ka vee all juba lahti lasknud ning ta siputab end ise pinnale. Sellist asja teen siiski treeneri valvsa pilgu all. Sukeldume aga kodubassus ka.

Pärast esimest ujumistrenni

Meres käisime ka mitu korda ning rannas naudib Ale oma telgis olemist. Seal hea päikese eest varjus.

õhtupoole kui päike enam ei kõrveta on meie beach babe niisama lebotamas:

Meres käis ta ujumas ka. Siin 5k 17p:

Istuma Aleksandra veel ise ei saa. Aga kui teda patjade najale sättida, siis toetab ilusti. Nüüdseks istub juba niisama ilma toetamiseta ka. Küll vaid veidi aega ning hoian seda aega söömise jaoks. Siin siis esimest korda istuvas asendis (5k9p):

4k 26 päeva ilmus esimene kiku. Alla paremale. Kohe nii, et lusika vastu kõlksatas. Aga siis kadus. Ei saagi aru...Igatahes oli 6 kuune Aleksandra hambutu.

Tahke toiduga alustasime rannas. Esimene amps oli liiv. Ning ka teine ja kolmas. Alles siis sain jälile. Suvikõrvitsapüreed sai ta maitsta kui oli 5k1p vana aga see ei sobinud.

Samuti ei sobinud kartul. Tegime siis veidi aega pausi ja 6. kuu juures alustasin püreedega uuesti. Sedakorda kõrvitsaga. Ikka ei sobi. Seejärel pistsin pihku õunaviilu. See sobis hästi. Temale siis. Minule mitte sest mõne aja pärast kui oli seda piisavalt lutsinud siis hammustas otsast sellise 1cm x 1 cm  tüki. Täpselt sobiva, et see ilusti kurku kinni jääks. mnjah. Mõtlesin, et suudan olla noor progressiivne ema ja näputoitu harrastada aga reaalsus on teine. Mina kargasin püsti ja ehmatasin lapse ära, kes õnneks selle tüki välja sülitas. Täpselt nii, nagu raamat lubas. Siiski. Minu närvid sellele vastu ei pea. Aga tema keeldub järjekindlalt püreedest. Valik oleks muidugi jättagi rinnapiimale...või vast ikka mitte. Ning nüüd olemegi vaikselt näputoidu teel sest lapsele ei meeldi ei lusikas ei lörrid aga ise end toita meeldib. Kompromissi saavutasin tatrapudruga. Tema saab ise süüa aga kurku tõmmata ei saa. Palun väga. Stiilinäide:

Siin on ta esimest korda oma veetassiga. Sellega ta seekord siiski midagi ei osanud ette võtta.

Ostsin uue tassi ja asi sujub paremini.  Siin ka näha kuidas ta tatraputru sööb:

Mis Aleksandrale meeldib? Muusika. Kui autos raadiot kuulata, siis neiu tagapingil kilkab. Ise meeldib talle ka muusikat teha:

Veel meeldib talle mängida. Ta mängib hea meelega üksi - uurib oma mänguasju, kõristab, matsutab jne. Käte koordinatsioon on hea ja ta saab kõik hästi haaratud. Eriti meeldib talle kui on erinevate tekstuuridega asjad. Tegelustekk on hea asi. Teda saab suhteliselt pikaks ajaks üksi mängima jätta. See vast aga teiste laste puhul tavaline. Raamatuid loeme koos ning need meeldivad ka väga.

Vannitamine ja pärastine kreemitamine ning enda imetlemine on vägagi popid:

Lemmikpoos vankris on selline. Olen hakanud lapsele pükse jalga panema. No kuidas ta hargitab vaid mähkuväel! vähemalt nüüd on sünnis.

Leonardo on Aleksandra jaoks A ja O. Teistpidi toimib armastus suurte pursetena ning tihtipeale pean aleksandrat ikka veel päästma minema. 

Leo loeb Alele raamatut

Meie päevad mööduvad rahulikult. Hommikud on emme ja Aleksandra omad - siis me oleme kodus, võimleme, mängime, või käime poes ja trennis. Kella 13 ajal hakkame vennale lasteaeda järgi minema ning siis on Ale autos. õnneks ta siiani pole selle vastu protesteerinud. Iga päev annan talle uue kanni kaasa mängimiseks. Imelikult kombel olen avastanud, et puhanud lapsega sujub autosõit paremini ja ta saab ise end lõbustatud. Tududa talle autos väga ei meeldi.

Pärastlõunal on tavaliselt üks pikem uinak ning siis käime kolmekesi (Ale, Leo ja mina) basseinis või oleme kodus. mänguväljaku jaoks on juba liiga kuum. siis veel õhtune uinak (mitte alati) ja õhtusöök ning kella 19-19.30 ajal on vannitamine ja tuttu minek. Tuttu jäämisega pole siiani probleeme olnud. Kasutame ka luti ja tudulapi abi. Magas neiu ilusti kui Eestis olime (kella 20-7.30) aga siia kolimisega läks asi veidi käest ära. Ning viiendaks elukuuks tekkisid jälle öised ärkamised. Alguses vaid kell 4.30 aga nüüd 6. elukuu paiku ka kell 1.30 või isegi rohkem. Ei teagi, mis seda põhjustab aga nälg tundub igatahes olevat. Ehk kasvuspurt? Igemed ei tundu probleeme tekitavat...Igatahes teised emmed ei luba mul viriseda kuna mitu head kuud sain beebi kõrvalt segamatult magada. Ju siis nüüd on minu ärkamiste kord.

Igatahes on Aleksandra meeletult armas ja ääretult lihtne beebi (siiani) ja ma ei suutnud enne tema sündi arvata kui palju ma teda veel armastama hakkan. Palju palju õnne mu kullake!!! Sa oled juba 6 kuud vana! Kiiresti kasvad mu pisike.