Viimane kord Amsterdamis...

Sest T tööprojekt saab läbi ja seega ka meie tasuta elamisel on juuni lõpuks piir peal. Kasutasime veel võimalust ja veetsime eelmise nädalavahetuse Amsterdamis terve perega, mu ema kaasa arvatud. Ikka ja jälle veendun, et see on üks mu lemmiklinnasid Euroopas. Eriti tore on aga veel see, et K ja T samaaegselt  Amsterdamis elasid ja mu kaks sõbrannat nüüd omavahel head sõbrad-tuttavad on.

Nädalavahetus oli tihe ja juttu jätkus kauemaks. Pole siis ime, et ma larüngiidiga 3 viimast päeva kodus veetsin. Lihtsalt T-ga olid pikad jutud rääkida ja kui sealjuures hääl kadus siis saab seda ehk lugeda asja eest ohvriks. Selle peale, et ka 3 päeva nüüd kodus olin mu ema ilusasti teatas:"noh, oledki juba pikalt tööl käinud! " tervelt 3 kuud... aga ilma naljata, arst keelas rääkimise ära. See aga ei seganud mu ülemust, kes leidis, et siis saan ma ju läpakale järgi minna ikka ja kodus tööd teha...mida ma kuulekalt muidugi ka tegin.

Aga Amsi juurde tagasi...Tore oli Amsterdami näha ka roheluses ja päikesepaistel. Olen ennist seal vaid sügisel-talvel käinud ja kuigi on see linn siis vapustavalt müstiline siis suvevärvides on ta lihtsalt lummav. Pildid on väärt rohkem kui tuhat sõna.

Tädi T annab Leole üle sünnipäevakingituse...

Laupäeva hommikul turul:

Ning pärast seda mänguplatsil sõbrannaga mängimas.

Emmed lastega

Ja järgmisel mänguplatsil...

Vahepeal naudime Amsterdami...

Papad lastega. Ikka peab käest kinni hoidma!! 

Ning restoranis musitatakse

 Veel Amsi vaateid:

Ohtsöök oli elav. Restoran oli lapsesõbralik ja kõik said rahulikult õhtut nautida.

Ka vâike massaz ja puusnõks

Jargmise hommiku veetsime loomaaias. Singapuri loomaaiast järgmine mu lemmikuskaalal. Vapustav vapustav koht!!!

Ja-jah....nii nad seal on...ei mingeid puure!!!

Lapsed ikka käest kinni....Leo :"M...tule tule!!!!"