Normandia

3 paeva. 1700km. Ainult selleks, et sõpradega õhtust süüa...ja lõunat ka. Tegelikult oli see lihtsalt hea ettekääne, et lõpuks ometi Normandiasse sõita.

Ytlen etteruttavalt, et meile meeletult meeldis. Ja väga palju jäi nägemata. Et, ehk siis, kui keegi veel plaanib minna, siis me ka uuesti jälle tulemas!


Esimene öö olime veidi Pariisist edasi Giverny lähedal. ööbisime selles fanatastilises B&Bs:

Ning laupäeva hommiku veetsin ma Monet aedades jalutades.

Monet maja

Kohustuslik pilt vesiroosidest.

Ta aiad olid võrratud. Prantslaslikult lohakad aga meeletult meelikütvad. Kahjuks ka turistihordide poolt vallutatud. Siiski, ka sellel oli oma võlu, sest sain muheleda kui enda ees olevaid Briti daame kuulasin:"ja vaata siia! umbrohi! no nad oleksid võinud selle ju ära kasida!" Nende perfektsete aedade kõrval kus joonlauaga muru niidetakse andis see vist jah vaid rohtu kasvanud heinamaa mõõdu välja. Aga kuidagi oli see ikkagi lihtsalt ilus.

Siis luncheon Giverny's. Ka meie väikesele turistile meeldis. Eriti kive vette visata...

Ohtuks olime aga juba mere ääres Saint Malos sõpradega söömas. Ja jah...restoranivalikuga läks seekord veidi nihu - kuigi Paolo ütles hiljem, et vapustavalt hea vietnami toit oli. Ootamatult hea. Ja oli ka. Aga meie kauged Eesti rännumehed oleksid arvatavasti Prantsuse kusiini eelistanud. Saint Malo oli aga see nädalavahetus filmifestivali tõttu kümneid tuhandeid turiste täis, ehk siis...restoranikohtadega oli veidi kitsas käes. Minu tuju see ei rikkunud ning nautisin seltskonda.

Eriti meeldis, et L sai M-ga tuttavaks...uuesti...Viimati nägid nad Lihavõtete aegu. Igatahes seekord L-d veidi ka huvitas M. Ilusasti jagas oma küpsiseid. Pildi pealt ei tundu küll niimoodi, aga M-le maitses.

Järgmine hommik tutvusime linnaga lähemalt. Ostsime L-le uued mänguasjad kuna mänguasjade kott jäi koju...tegelikult küll mitte...P pakkis selle ilusti pagassis varuratta juurde alla ära. Aga see tuli talle meelde alles siis kui me kodus tagasi olime.

See selleks.

Linnake meile meeldis. Aitäh N hea valiku eest!

L-le ka. Vaatas aga mere poole ja nõudis vene aktsendiga:"Ljähjme spliäshh spliäshh"

Kui eelmine õhtu läks restoga nagu läks siis pühapäeva lõunasöögiks leidsid N ja co meile vapustava mereandide resto järgmises pisikeses linnakeses Cancalis.

parimad austrid yldse! 

oi oi oi kui hea!
ps. Leo on laua all....

Papa ja nohu ja köhane laps tegid lõpuks "Spliäshh spliäshh" veidi ...

Ei saa kurta. Ilmaga vedas meil meeletult. Arvestades, et Normandias pidavat ainult sadama. Meil oli aga päike ja +28. Oosel sadas. Aga keda see häirib!


Kui on mõõn siis oleme kuival....

Pyhapäeva pärastlõuna veetsime Mont Saint Michelis. Mis, kuigi olen seal ka varem käinud, jättis alles nüüd mulle uskumatu mulje.

Eriti imeline oli klooster...aga sellest pean panema omaette pildiseeria.

Isegi igiliikur L hetkeks jäi seisma ning imelist aeda vaatama

Edasi pisaraterikas hüvastijätt (vähemalt minul) sõpradega ning keskööks olime Amiens's. Mis on ütlemata kole linn kui välja arvata täiesti sõnatuksvõttev katedraal...

Pean aga tunnistama, et Prantsuse katedraale hakkasin korralikult hindama alles pärast "Pillars of the Earth" raamatu lugemist. Enne olid nad nagu kirikud ikka...oled näinud ühe, oled näinud kõik!  aga mitte enam. Selle juures Amiensis oli imeline detailne töö.

Sees aeag oli hetkel imelik kunst....

Peale katedraali ei suutnud me selles linnas midagi muud vaatamisväärset leida kuna Jules Verne'i muuseumisse lapsega minema ei hakanud. Jäi veel aega kiireks piknikuks pargis...

ja oligi ees kodutee....


Igatahes meie perel oli väga tore pikk nädalavahetus ja saime Normandia maigu kätte - küll austrite ja sinikarpide näol ning veel crepe'd Calvadossiga ja muidugi värsked croissantid koduse moosiga B&Bs ja see võrratu siider! Tahame tagasi. Plaanime juba...Le Havre ja Omaha beach ja Honfleur ja Deuville ja Rouen ja Etretat jäid kõik nägemata...