Cinque Terre on koht, kuhu olen tahtnud selles ajast saati minna, kui Milaanos vahetusopilane olin. Siis paljud kaisid aga mul polnud voimalik minna ning nyyd 6 aastat hiljem saime kaidud. Kuigi ega me seda oigesti ei teinud, st. me ei matkanud neid kylakesi labi vaid kaisime vaadet vaatamas ning ainult yhes kylakeses - Riomaggiores. Aga kunagi on soov kindlasti tagasi minna ja teha see matk ka ara. Nii meeletult ilus oli lihtsalt seal.
Oomaja me aga mere aares ei leidnud ning oobisime Ricco del Golfo di Spezia lahistel. Selle reisi marksona on olnud pisikesed teed. Nii oli ka meie seekordsesse oomajja minekul - kiirteelt vaiksemale, ja siis vaiksemale ja siis vaiksemale kuni paris kruusateeni metsa sisse valja. Yhtegi maja ega inimest pole. Akki on pisike kylake 10. majaga ning inimesi tanav tais.
Me oomaja siis:
Jargmisel paeval laksime Riomaggioresse. Parkisime mae peale ara ja saime transfeerbussiga alla linnakesse. Muidugi oleks parim olnud last kanda linas/ kandkotis (eriti kuna koik on magine ning palju treppe, yles-alla minekut) AGA.... no ta meil oli poolteist nadalat tagasi kaalumisel juba 6.5kg ning oues oli soe, seega tirisime kaasa ka karu.
Lounatasime:
Leo vasis ara ja ega ta meil karus magama ise ei jaa naljalt. P kohu peal aga oli hea tudida. Hele tekk peale paikesevarjuks ja lounauinak edukalt tehtud!
Kohul voi karus, autos voi restos...Leo tundub, et on ikka rahul selle ringi soitmisega ja uute kohtadega:
Enne edasisoitu veel maalilises kohas mahkmevahetus:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar