kevad!

on meil tana valjas. +9 kraadi ja hommikukohvi loppu sai Vogue'i seltsis rodul paikese kaes nautida. Silmadele selline ere paike paris harjumatu.

Vaatan, et mul jaab selle kirjutamisega jarjest harvemaks...Kiire on kogu aeg. Ju ma siis ikka vanasti tool olles raiskasin seda aega rohkem kui paev otsa arvuti taga istusin. Ei saanud ju millegi muuga tegeleda. Nyyd eriti ei joua arvuti taha. Palju on teha. Iga hommik ikka 8.30st yleval ja jooksus. Praegu kain siin kohalikus perekoolis 2 korda nadalas hommikuti, siis veel jooga trenn ja muidu trennid ja jatkuvalt prantsuse keele tunnid. Lasteasjadega olen ka tublisti tegelenud. Peaaegu koik peale voodi ja mahkimislaua on olemas. No enamus on saadud teiste kaest aga eile kaisime Saksamaal vankril jargi ja nyyd see ilutseb meie kylalistetoas. Ja tana hommikul Pariisi rongipileteid vaadates on jargmise kahe kuu jooksul vaid 2 nadalavahetust kui saaksime minna ja paris 9 kuud rasedana ju ka ei taha reisida.

Rasedust siis mul 27 nadalat ja see vist vastab 7 kuule. Enesetunne igati bro praegu ja poisil vist ka sest kohus kaib meeletu myrgel. Vahetevahel on tunne, et tal peab olema rohkem kui 2 katt ja 2 jalga, et nii palju erinevatesse kohtadesse looke jagada. Aga ultraheli iga kuu kinnitab, et on 2 katt ja 2 jalga. Igatahes neljapaevases prantuse keele klassis istusin sama laua taga 3 noore mehega, kellel lapsi pole, kui akki yks kovasti karjatas :" su koht liigub!". Ja peale seda tunni teise poole nad kolmekesi vahtisid mu kohtu (no parem kui see kui vaid rindu vahitakse). Poisile meeldis tahelepanu ja liigutas end taie hooga. Iga kord kui koht nahtavalt liikus sai vaatajate poolt ergutushyydeid. Nii ma siis lobustan oma keeleklassikaaslasi.

Veetsin ka 10 ilusat paeva Eestis - alles teisipaeval joudsin tagasi. Monusalt sai aega sopradega veedetud: ohtusoogid, jalutuskaigud, lounad, saun, jne. Ja lumega massates ja perekonnaga koos olles.

Yhel yritusel suutsin ka ara kaia, tanu K-le, kes ka New Yorgis meid kunstiyritustele kutsus: Art, Image and Exploitations. (The international conference Art, Image, and Exploitation, organized in conjunction with the 95th anniversary of the Estonian Academy of Arts, illuminates the relationship between art and power, concentrating on exploitation in art, through art, and around art. As a separate topic of discussion we will pose a question of when and how art becomes a form of exploitation and consequently the artists' responsibility.) Pole Eestis palju sellistel yritustel kainud ja pean tunnistama, et olen juba pikemat aega arvamusel olnud, et palju ponevat ei toimugi. Ja nyyd muidugi saan ilmselgelt aru, et palju ponevat toimub igal pool, ma lihtsalt pole olnud teadlik sellest. Ja mu eelarvamused Eestis toimuva kohta on arvatavasti vaarastunud. See paev, mil ma siis sellel yritusel kaisin naidati lyhi-dokumentaalfilme ja siis oli kommentaar. Vaatsin kahte filmi ja eredamalt jai meelde see, mida ka yks mu sober oli kutsutud kommenteerima. Film raakis Aafrikast, vaesusest, rahvusvahelistest organisatsioonidest, valgetest halbadest inimestest jne. aga film ise oli tehtud viisil, mis oli kommentaatori arvates suht ebaeetiline. Nii ta ka kommenteeris ja kus siis kunstitudengid teda ryndasid, sest tuleb valja, et kunstiinimesed (vahemalt need, kes seal kohal olid) on kindlad, et kunsti nimel on koik maailmas lubatud ja eetika ning moraalipiire pole. Olen ennegi Eestis tahele pannud, et kunst ja inimesed, kes sellega tegelevad on arvamusel, et nad on paremad ja nende too nimel voib koike teha, sest nad on korgem klass. Kui mujal maailmas siiski ka kunsti kritiseeritakse rohkem ja ei aktsepteerita koike kunstina, lihtsalt selleparast, et keegi nii on kuskil oelnud. Sellelt yrituselt ara tulles jai mu sisse tunne, et kunsti suhtes kriitilist meelt ei olnud - yhtselt vaid astuti yles tarbijayhiskonna, rahvusvahseliste organisatsioonide (nagu UN) Jms vastu. (Lopuks filmi autor ise tunnistas, et ta arvab ka, et kaitus ebaeetiliselt ja moraalitult. Siis oli saalis vaikus)
Huvitav kas see on ka meie areneva yhiskonna yks etappe, et iga valdkonna esindaja on kindel, et vaid temal on oige arvamus, kuidas asjad peaksid maailmas toimima. Sest seda fenomeni olen tahele pannud, mitte vaid nyyd sellel yritusel vaid ka kui ajakirjanikud moni aeg tagasi haalt tostsid ja kui raakida inimestega, kes naiteks tootavad finatsvaldkonnas, jne. Voi tootabki terve maailm niimoodi ja ma lihtsalt olen kriitilisem Eesti yhiskonna suhtes...Nyyd kui mul see 10 aasta itch on yle lainud on jalle see Eesti ylendamine mu motetes vahenenud ja hakkan nagema olukordi ja pohjuseid, miks ma ikkagi ei tahaks niipea tagasi kolida. Osad raagivad, et kui see 10 aasta piir yletatud, siis kas lahed tagasi voi ei lahe enam kunagi tagasi. Nyyd, kuna ma pole tagasi lainud, on tulnud sisse vaike kartus ja isegi mangin selle mottega, et ehk ma ei lahegi enam kunagi pariselt tagasi. Arvan siiski, et koik araolijad on niimoodi kahe elu vahel ja vahetevahel on Eestis rohi nii nii roheline ja siis jallegi on hea tunne kui jalle lennujaamas lennukile saab ja ... kuhugi ara. Ning naeratus tuleb naole kui moelda sellele, et mu praegune kodu on kusagil mujal.

Oeh, nyyd tuli pikk segane jutt.