Paris Paris, j'aime Paris

Selle nadalavahetuse pohjal pean tunnistama, et Pariis meeldib mulle rohkem kui London. On ilusam ka minu arvates - ning grandioossem. Majad on uhkemad ning koike on suuremal skaalal. Kui metroosse minna ning 30 minuti parast valja tulla, on ikka kesklinn ja ikka ilus rajoon ja ikka vapustav arhitektuur. Ainult jah, teenindus on neil nii aeglane, et linna nautimiseks laheb hulga rohkem aega kui naiteks New Yorgis, kus restoranis on vups ja vups menyy ees, tellimus voetud ja toit toodud. Pariisis saad rahulikult 10-15 minutit oodata menyyd ja siis veel 10, et keegi tellimuse votaks...ja no toidu ootamisega laheb veel...ja veel... ja veel. Meil oli aga aega kyll ja nautisime seda linna rahulikult.










Isegi joudsime kaia ara naitusel (Munchi tood)
ning esimest korda kasutada ara mu rasedust. Saba, et sisse saada oli ymber maja ning yks naine soovitas, et me kysiks, et kas rasedana saab esmajarguliselt sisse. Ja saigi - nii me marssisime umbes 100st pahurast inimesest mooda. Ja tuleb valja, et Pariisis ka taksosabas on rasedatel eesoigus - seega naised, kui mantel seljas, ostke taispuhutav padi voi pange midagi mantli alla ja saate kiiremini :). Mingi 'kasu' ju peab sellest kohu kaasastirimisest ka olema. Muidu rasedad saavad kyll seljavalu, paistes kaed ja jalad, peapoorituse jne...aga kasu, ei miskit.

Ka koos reedeohtuse liiklusega

vaid 4 tundi Luksi kodust Pariisi hotellini, seega polnud hullu midagi. Tuleb tagasi minna!

M-L saatis meile oma tuttava tuttava nimekirja kohtadest, kus syya ja me proovisime sealt lausa nelja. Soovitan vaga La Duree kohvikut Champs-Elyseel hommikusoogiks (kallis aga oi kui hea). Sealt sai ka saiakesi ja muud head paremat kaasa osta...

... aga kuna ma jalgin oma soomist (pohimotteliselt olen dieedil) siis jai see kaasaostmine meil ara.

Veel proovisime restorani Chez Omar - kus oli vaga hea olustik aga toit polnud midagi erilist. Mulle siiski meeldisid nende magustoidud:


Ja pyhapaeval tegime topelthommiku. Hommikukohvil kaisime ara Angelina's:




Ning siis ka Coco et Co's brunchil:


Pariis on vapustav. Luksis olles tunnen veidi puudust suurlinna elust ja melust ja segadusest ning sellel nadalavahetusel saime monusa doosi seda koike. Kaasa arvatud osa Pariisi probleemist: koerakakast, mille sisse ma astusin vaid korra (P mitte kordagi). Arusaamatu kui suured nende koerad on, et need tanavakaunistused NII suured on???


(uskumatu, et ma selle postituse kaka pildiga lopetan...)