Mottetu

Nagin unes, et kogemata haarasin kellegi teise fotoaparaadi enda oma pahe ning siis parast selle katki tegemist enda oma yles leidsin.

Aga tegelikult on viimasel ajal palju itaalia kultuuriga jalle pistmist olnud alates Jovanotti kontserdist, millest juba raagitud. Yleeile oli selle sesooni esimene itaalia filmiarmastajate kokkutulek jalle. Tragimad lugejad maletavad kuidas ma eelmise aasta kevadel P-ga kaasas kaisin kui ta oma kaasmaalaste hulgast sopru otsis. Sopru me ei leidnud aga seltskonna, kes, tuleb valja, et ebalegaalselt, meile vanu itaalia filme monusates restoranides mangis, kyll. Seekord esmakordselt siis legaalselt oli Giuseppe meid roomustamas yhes Brookylni restoranis 'Agata e la tempesta' (2004 aasta film) filmiga.

Tana on ka minek paris kinno Gomorrat vaatama - itaalia film, ikka, muidugi.

Kuna tood meil ikka eriti palju pole ning viimasel ajal veedan aega oma martsikuus tulevate kylaliste reise planeerides siis eile ma otsustasin toole mitte minna. No huvitav ka, et kas keegi yldse markab, et mind pole. Kella poole kolmeni sain rahulikult kodus olla kui lopuks yhelt ylemuselt tuli e-mail kysimusega :"are you available?". No ikka available ning sain ilusti ohtul kella 9ni tood teha. Vahemalt olin hommiku kodus. Eriti nome oleks olnud veeta hommikupoolik oma toolaua aares netis surfates ning siis veel pikalt parast tool istuda. Jargmisest nadalast alates on minu nime korval uue projekti nimi aga kui paris aus olla siis enam see mind nii vaga ei piina ning kavatsen igal 6htul korralikult kell 6 arvuti valja lylitada - palju teha ju, mitmeid kohti vaja naha veel. Pealegi, on meil siin neid muidusoojaid peale minu terve hunnik. Ning muidugi on ka kuulujutte jargmisest vallandamislainest. Enamus jarelejaanutest on aga v6tnud positsiooni, et meie katest on meie saatus niikuinii juba ara v6etud seega ei tasu vallandamise parast yleliia muretseda. Minu maa ja taeva - New Yorgi ja Londoni - vaheline olek vist on mulle lubanud teatud immuunsuse - kuid, kes teab. Igasugu yllatusi on meil viimasel ajal olnud.

Tana tirisin end vaevaliselt toole - sest see nadal loen ka Raua raamatut - mille enamus eestimaast ammu labi lugenud aga mis teha, parem hilja kui mitte kunagi, eks ju? Aga no nagu ikka siis raamatut lugedes ei taha ma kuidagi mitte enne kella 3 oositi magama saada ning hommikud selle tagajarjel on nagu on. Raamatust ma muidu kirjutama ei hakka kui seda margin siiski ara, et taiesti syrr on oma endiste opetajate nimesid sellises teoses kohata.

Ning mis selle koige juures koige mottetum on siiski tool istumine kui tood pole. Ma tahaks hoopis New Yorki nautida. Taiesti uskumatu, et pooleteise kuu parast lahkun siit linnast ning tunnen paanikat, sest nii palju on tegemata ning kogemata. Mu vaesed kylalised martsikuus saavad minu 6hutusel teatrielamuste osaliseks - juba on yhele interaktiivsele valiteatritykile ning ka tavalisse teatrisse piletid ostetud. Veel valin ooperi ja muusikali vahel...ning jazzu laheme ka kuulama. Ning yleyldse oleks parem terve martsikuu yldse mitte magada ja kogu aeg valjas olla.

Hyvastijattudega aga saime juba algust teha ning ytlesime head aega meie Mac'le mis Eesti Vabariigi Aastapaeva auks otsustas mitte enam toole hakata. Homme saame l6pliku diagnoosi (Genius lab'st) aga ega midagi head sealt oodata pole. Loo moraal - back up! Mina seda oma piltidega tegin aga k6ik muu, mis fotosid ei puudutanud, on meil halvimal juhul kadunud. Mis siis ikka. Mis halvasti see uuesti - aga Mac'i me enam ei osta. Ykski PC pole mul varem niimoodi lihtsalt heast peast funktsioneerimise lopetanud. Kell on 3.41 - kuueni veel kaua kaua aega.