Pean alandlikult tunnistama, et kallid s6brad, te tunnete mind hulga paremini kui ma ise ennast tunnen. Ehk siis: Siin polnudki hull! Ja idegi teatud kurbus on mu sees, sest l6pp on kaes. Lahkun Rootsist reedel - tagasi New Yorki!!! :) 6 nadalat oli tapselt paras aeg, et ennast siin m6nusalt tunda ning nyyd on juba vaike kyllastus ja soov New Yorki tagasi minna on paris suur.
Iga kogemus on eriline. Teades, mis mu arvatavad tulevikuvalikud on selle ja jargnevate aastate suhtes, olen peaaegu kindel, et elus ei teki mul enam v6imalust 4+ tarni hotellis elada. Kuigi hotellis ELAMINE, see on paris mugav. Ning see hotell, kus peatusime oli imeline ja teenindus oli vaga hea. Ning vaga mugav on elada 'expense account'i' kasutades: Kui mul auto oli, siis valet parking (keda see huvitab, palju see maksab), hommikusook serveeritakse, iga ohtu restoranis ning siis veel oi-oi-oi-oi-oi-oi-kui-hea creme brulee room serviciga ohtul tuppa. Ning kui tuju, siis all hotelli baaris klaas veini v6i Martini. 6 nadalat hotellis elada - kogemus omaette. Done. Nyyd tahan koju. Oma asjade sekka.
Imelik see rannuinimese elu on ka selles suhtes, et kuigi pole eriti stabiilsust, on kuidagi selles alatises ringiliikumises omaette stabiilsus. Ning kuigi hing ihkab veidi oma 'paris' kodu siis teiselt poolt on meeletu hirm selle ees. Kas hakkan oma maailmakodaniku elust puudust tundma kui kuhugi pikemaks ajaks maha potsatan?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar