:)

No neid muljeid ja tundeid liialt palju. Vat see see ongi. Rootsis polnud mingisugust kirjutamistuhinat aga New Yorgis - ainult muljetaks.

Igatahes, mis tunne oli tagasi tulla? Ei olnud tunne (ja oli tunne), et tulen tagasi koju. Ja see on puhtalt mu vanemate syy, sest nyyd tunnen ennast oma vanematekodus nagu kodus ja New Yorgi kodus nagu 'ajutises' kodus. Aga siiski oli tunne, et tulen tagasi - tagasi tuttavasse, 'oma' kohta. See tunne kestis 24 tundi kuni laupaeva ohtupoolikuni kui ma kiiresti valja lippasin, et paar asja poest osta ning sain alles siis kultuurishoki. Goteboris oli elutempo nii rahulik ning tihti polnud tanaval kedagi peale minu. Siin jain ma kogu aeg k6ikidele jalgu. Inimesi oli nii palju ning human traffic meeletu - ei osanud ma enam sujuvalt liigelda New Yorgi k6nniteedel. P6rkasin mitme inimesega kokku. Ning aus6na - siin on Issanda loomaaed. Parast 9 kuud New Yorgi elu ytlen, ma ei jaanud enam mitte kedagi tanaval vahtima. Isegi kui nagin inimesi, kes olid tanaval alasti, v6i naiteks eriti omaparaselt riides, v6i kes mangisid pilli, laulsid, raakisid iseendaga, kuulutasid maailma l6ppu, tahtsid raha, jne. Ma nagin neid k6iki, teadvustasin nende olemasolu, aga - mind ei yllatanud enam midagi. No ja laupaeval oleksin ma aarepealt auto alla jaanud ning siis peksa saanud, sest ma jain suu ammuli yhte tegelast vaatama. Ning polnudki midagi erilist, lihtsalt yks mees, naiste riietes, kes otsustas liiklust hakata juhtima suurel ristmikul. Ilma m6tlemata jain teda vaatama - ja pean teile ytlema - arge jaage New Yorgis kedagi vaatama. Siin linnas, kus nii paljud riietuvad ja kaituvad valjakutsuvalt, et neid tahele pandaks, on see taiesti vastuoluline, sest sa ei tohi kellelegi valja naidata, et sa neid tahele paned. Pole hullu, 6pin kiiresti - tana hommikul metroos olin tagasi oma endises mullis - ei pannud kedagi tahele ning keegi ei pannud mind tahele.

Aga midagi muud on veel siin. Selles linnas on mingi v6lu mis su taiesti enda haardesse v6tab juhul kui sa lubad. Sain sellest 'lubamise' olulisusest aru kui nadalavahetusel jalutasin. Sa v6id kas margata k6ike seda, mida su silm esimesena naeb, mis tihtipeale all-linnas on pooleliolev ehitus, sinust erinevad inimesed, prygi, jne...v6i, sa v6id ennast unustada ning tunnetada selle linna rytmi ja energiat. Selle jaoks, sain aru, tuleb kaitsesysteem maha v6tta ning linna eluvooga kaasa minna. Teatud m6ttes on see sama nagu kui lahed kontserdile kui sulle see muusika vaga ei meeldigi - kui seal niisama seista siis hakkab varsti vastik, peavalu, igavus. Kui aga hakata end muusika rytmis veidi liigutama, minna rahvaga kaasa ning vaadata andunud fanne, siis saab yldjuhul kontserdist vaga nauditav. Ma ei saa oelda, et New York minu jaoks on muusika, mis mulle ei meeldi. Sugugi mitte -aga nyyd siia tagasi tulles ning New Yorki varskete silmadega nahes sain, hetkeks vaid, aru osadest mu kylalistest kellel esimestel paevadel oli raske linnaga harjuda.

Aga nadalavahetuse kultuurishokk yle elatud, tana on esmaspaev ja ma olen jalle armunud - Soho madalatesse majadesse, veetornidesse, 6htutuledes k6rgmajadesse, vaikestesse kohvikutesse, imelistesse restoranidesse, New Yorgi varvidesse, kargesse 6hku, kohvil6hna ning inimestesse.

Mis ongi peamine - parim tagasi tulemise juures oli laupaeval k6iki s6pru naha H. arasaatmispeol. Siis oli t6esti tunne, et tulin tagasi koju.