Kultuurishokk

Seega, raakisin ylemuste ylemustega ning, ei midagi, edaspidine tee viib mind Rootsi - Head Aega New York! 4. jaanuaril pakin kotid ning lahen ara, algselt 14. martsini.

Aga mul on plaan - sest niimoodi ei ole normaalne - ning kyll ma veel tee siia tagasi leian enne l6plikku araminekut aprillis. Aga jaanuarikuus mind siin pole. Edasine....eks naeb. Ka see blogi muutub - jutuks kuidas on elada ilusas hotellis pikemaajaliselt, reisida ariklassis ja rahvusvahelise tiimiga tood teha.

Ma ei saa siiski aru, kuidas on firmal 6igus sellist asja teha - kuidas saab oelda tootajale, et paki asjad ja koli oma abikaasa juurest ara Rootsi 2.5ks-3ks kuuks. K6ik plaanid pean tyhistama, k6ik kursused ja reisid ara jatma. Ning kui ma ytlesin, et minna ei taha sain vastuseks: "No negotiation". Ning mis veel hullem: "for your own good I hope you get over it" [it on siis see, et ma minna ei taha]. Kui ma midagigi 6igustest teaks, siis tahaks nendega kohtusse minna. Vaatasin ka toolepingu yle ning midagi pole kirjas reisimisest. Ning kuidas saab oelda, et ma saan oma abikaasat naha ainult iga 2-3 nadala jarel nadalavahetuseks. Ning siis veel oeldi, et teatud nadalavahetustel ei lubata mul yldse reisida. Mis on jallegi arusaamatu - kuigi, jah, viimasel ajal olen pidanud siin nadalavahetusi 'vabaks kysima'. Jallegi taiesti loogikavastane minu jaoks.

Kui ma siia kolisin siis tahtsin kogeda Ameerika elu: igapaevaelu, saada aru inimestest siinmaal, ning ka tookultuuri. Pean tunnistama, et valmistasin end ette pikkadeks tootundideks, ebainimlikeks ylemusteks, s6imuks ja milleks k6ik veel. Aga olen saanud taieliku kultuurishoki osaliseks praeguste asjade kaiguga.

Olen oma olukorda arutanud nii eestlaste kui ameeriklastega. Eestlased on oelnud:"nad ei saa nii teha"; "ytle lihtsalt, et sa ei lahe, keegi ei saa sind sundida"; "mis, kas nad on taitsa segi seal sul?". Ameeriklased aga:" sa pead minema"; "sa ytlesid neile, et sa ei taha minna - kuidas sa seda kyll teha julgesid?ja sul on tookoht alles veel?"; "see on siin tavaline, sa oled ju resurss"; "milline vapustav v6imalus, miks sa kyll minna ei taha?". P6hjuseid on mitmeid: tahan abikaasaga koos elada; mulle meeldib kodus oobida; mulle ei meeldi ainult restoranisooki syya kogu aeg; tahan s6pradega koos olla, mitte kolleegidega 24/7; ma tunnen, et mind on ebaviisakalt ning alandavalt koheldud; ma ei taha Rootsis elada; mulle tegelikult ei meeldi lennukitega lennata; ning ma t6esti ei taha teha 90-100 tunniseid toonadalaid, nagu mulle lubatakse; ma leian, et mu tookoht ei oma mind ning ei saa oelda, mis nadalavahetusel ma mida teen; ja umbes 1000 p6hjust veel.

Mis peaks mind r66mustama, on see, kuidas seda olukorda mulle serveeriti..."sa oled parim"; "teised ei saaks sellega hakkama"; "me peame saatma oma A-ryhma"; "ma tean su tookvaliteeti, see on meie suurklient ja see saab olema 2009 aasta oluline diil, me tahame saata vaid sind". Selge, ega ma taitsa naiivne ka pole. Tahaks kyll uskuda, et 3.5 aasta jooksul olen ma saavutanud staatuse, et mu anded ning too on mu firma jaoks asendamatud - aga oleme ausad - ei ole ju! Ning selline mesikeelsus paneb mind veelgi rohkem m6tlema, et nad vist arvavad, et ma olen taiesti pooletoobine ning mu viha nende vastu aina kasvab. Kurb kyll, sest mu too mulle tegelikult meeldib ning ma arvan, et mu tookvaliteet on ka taitsa OK. Lihtsalt, olen sattunud taiesti valesse firmasse toole.

Ja veel on kurb, et nad on mind ikka nii p6hjalikult m6jutanud, et parast Joule New Yorki saabudes ei olnud mu k6hus enam armunud tydruku liblikaid vaid peaaegu jalkus ja viha. Sest kuidas saab mulle meeldida linn, kus on nii ebameeldiv suhtumine inimestesse? V6ibolla selleparast mulle see olukord sattuski, et ma liialt New Yorki ara ei armuks - sest oli see hirm juba ka. Keegi v6rdles seda raseduse viimase staadiumiga, kui k6ik on nii raskeks muutunud, et muud ei taha kui synnitust, yksk6ik kui valus see ka poleks, lihtsalt koormast tahaks lahti saada. Nii ka minul tekib tunne, et tahaks lihtsalt l6puks siit ara - tagasi Euroopasse - koju siis, koos abikaasaga, mitte Rootsi koos ameerika kolleegide ja toorytmiga. (yle lugedes on see v6rdlus veidi imelik, aga ma ise saan sellest aru).

Aitab kah virisemisest! Loodame, et aasta uus toob paremaid aegu! Ilusat aasta l6ppu teile k6igile. Kohtume uuesti aastal 2009! HAPPY NEW YEAR!