Koik sai alguse tegelikult sellest, et mu ema ostis endale mytsi. Ning meie peres on taaskasutuse ring, ehk siis ema ostab ning siis saan asja kas mina, mu tadi v6i vanaemad ning siis l6puks korjan mina ikkagi enamuse kokku - no n6rkus kaekottide vastu! Nii laks ka selle mytsiga, et sain endale. Aga see on selline tore myts, suure lipsuga ja jaab inimestele ikka silma.
Seega pahaaimamatult on mu ema tekitanud mulle probleemi: mida teha meesterahvastega, kes sinuga tanaval/ liftis/ koridoris/ kohvikus raakima hakkavad? Sest see myts nimelt, see on selline, mis annab kuidagimoodi jututeema.
Tana hommikul ka oma kortermaja liftis mees kohe mainis kui lifti astusin (t6lkes):
Mees: Tore myts
Mina vastu: Aitah
Tema: oh, kas see on prantsusmaalt?
Mina m6tlen: et oi-oi, imelik kysimus - naeratus ka selline meelas- ohhohooo, kas v6ib olla, et ta yritab mind "to chat up" (ei teagi eesti keeles). Ning jargmine m6te otseloomulikult, et kui ta oma arvates flirdib siis peaks sellel juhul jutule kiiresti kriipsu peale t6mbama.
Nii selle mytsiga on, et mehed pidevalt hakkavad minuga raakima. Mis mind kogu selle asja juures hairib aga, on see, et niipea kui teada saadakse, et olen abielus, siis oeldakse kohe, "head aega". Ma ei saa sellest aru, et kas siis ei taha keegi lihtsalt s6bralikult juttu ajada, miks peab kogu aeg olema mingi agenda? Et kas siis kui oled abielus, et siis ei tohi uusi tuttavaid enam saada? V6i, et k6ik uued tuttavad peavad olema samast soost kui sina? Kuigi ka see m6tteviis on veidi katkine, sest kes teab, oht v6ib ju ka seal olla. Miks, no miks, on ainuke p6hjus inimesega raakima hataka kui loodetakse vaikest flirti?
Ning see toob mind jargmise probleemi juurde: kuidas kiiresti selgeks teha, et mingisugusel nendepoolsel flirdil pole mingisugust m6tet? Sest ei saa ju niimoodi teha:
Mees: ilus myts
Mina: aitah. Ma olen abielus.
Sest jarsku ongi lihtsalt inimesel soov kiita mu mytsi ning ma niimoodi isekalt arvan, et k6ik yritavad teha lahenemiskatseid. Sellina vastus v6ib tekitada veelgi ebamugavama olukorra ju. Ning nyyd on asi juba nii kaugel, et kannan mytsi veidi kartlikult.
Tana aga vastasin, et ei ole prantsusmaalt, vaid hoopis Hugo Bossi poest. Mille peale avasin hoopis uue ukse ning 6 korrusevahet hiljem teadsin juba, et mees on prantslane (yllatus yllatus), kes on elanud saksa piiri aares, ning Hugo Boss on saksa firma ning Karlsruhes on suur factory store kus see mees palju shoppamas kais aga ta tegelikult elas ka Luksemburis ning tootas PriceWaterHouseCooperis ning siis saadeti ta New Yorki, et olla mingi maksuosakonna pomo ning nyyd laks ta yle Deloitti. Ta nime ma enam ei maleta.
Ehk otsivad inimesed lihtsalt kedagi, kes neid kuulaks?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar