Kui elamisest saab tasapisi kodu

Soovitan soojalt beebiga rahvusvahelist kolimist mitte ette võtta. Kui just pole tungivat vajadust. Tegelikult soovitan beebiga üldse kolimist mitte ette võtta. Kui just pole tungivat vajadust. Noh, beebiga veel saaks - aga kahe lapsega ...

Või, kui peab kolima, siis kas 1) saatke lapsed vanavanemate juurde asumisele kuniks uues kodus on tehtud esimene suurpuhastus või 2) kutsuge keegi lapsi hoidma. Sest kolimine, pakkimine, lahti pakkimine, koristamine, asjade ära panek jne võtab kõik vähemalt kolmekordse aja kui seda teha koos lastega. Pidev sekkumine ja tegemiste katkestamine, et ühte või teist pisikest aidata tähendab lõppkokkuvõttes seda, et mingil hetkel ei mäleta sa ise ka, kuhu need pannid ometi said...

Aga tegelikult on mul ikkagi ju kerge olnud. Sain üleeile tuttavaks naisega, kes kolis siia Austriast c. aasta tagasi. Vanem  poeg oli siis 1.5a ja nooremad kaksikud pojad 5-kuused. Vot see on naine! Kolida kolme lapsega, kes on kõik pooleteiseaastased või alla ning veel kaksikud beebid ka boonuseks! Mul jäi suu lukku ja enam ma ei virisenud, et küll oli ikka beebiga see kolimine keeruline. Nüüd on tal küll 'live-in' nanny ja koduabiline aga seda, kuidas ta algusekuud üle elas, ma ei tea. Ei torkinud ka. Kui ehk kunagi paremini tuttavad oleme siis uurin.

Igatahes minu elukogemused soovitavad kolimiseks järgmist: paki mõned kastid kus on vajalikud esemed kõik olemas. Siis saad uues kohas alguses nendega teha stardipaketi ja vaikselt ülejäänud elu lahti pakkida. Meil olid asjad kastides vastavalt tubadele - ehk siis köögiasjad, Leo toa asjad, jne. Kolijad mehed pakkisid siin kõik lahti ja paigutasid ära. Minul tekkis sellest topelt (või kolmekordne) lisatöö. Esiteks pidin ikkagi kõik kapid seest ära pesema. Väliselt tundus kõik puhas aga salakavalat mustust oli riiulite all ja nurkades ning mingi imelik hais (kahtlustan, et koristusfirma aine) on siiamaani õrnalt tunda. Kuigi mu ema muidugi siin olles paar nädalat tagasi pesi kõik köögikapid üle :). Tänan.

Teiseks pidin ma enda koristamise jaoks asjad kõik välja tõstma. Kuhu neid ikka nii palju panna on...kaste meil enam polnud. Seega tegin kappe jupikaupa pestes ja asju ümber paigutades. Oleks asjad kastides olnud oleksin saanud teha ühe kiire pesuga kõik kapid korraga ja alles siis kohe asjadele kodu leidnud. Mitte neid ühest kohast pidevalt teise tõstes ja siis tagasi ning siis avastades, et veel on kuskil tagatoas kapp, kuhu on paigutatud kõik meie kandikud...

köögikapi pesu. Kõik riiulid välja. 

pind ühtlaselt asjadega kaetud. Pikapeale ajas hulluks

Veel kolimise kogemustest. Minu kaos on oluline on alguses kohe korda saada: köök, lastetoad ja söögilaud. köök - sest lastega kolides ei saa võtta kohvi ja kooki Starbucksist ning õhtul pizzat ja selle najal mõned päevad mööda saata. Ei. Neile on vaja süüa teha. Pesemata, kasimata köögis aga ju lastele süüa ei tee. Lastetoad, sest siis on lastel tegemist. Kui kõik nende mänguasjad on kastides siis tulevad nad ju sinu asjadega mängima. Nii mõnigi kauss, kahvel jne rändasid Leoga meil mööda korterit ringi. 

Kõik muu on sekundaarne. Näiteks, meie magamistuba, 2 kuud hiljem, kooseb ikka vaid voodist. Kummut tehti kolimise käigus katki. öökapi sahtlid on tühjad. Midagi muud pole ma sinna juurde suutnud tekitada. Tegelikult pole ka selleks hetkel tungivat vajadust. 

Aga vaikselt, tasapisi hakkavad kodu erinevad kohad ilmet võtma. Valmis on mu töönurgake köögis...kus saan arvuti taga blogida, fotodega tegeleda ning ehk kui kunagi leian ka tööd, siis kodus veidi tööd teha.

Kööki paigutasime ka lasteköögi ja Leo tõi oma laua ja toolid. Et ikka saaks minu juures omi tegemisi ka teha. Mulle see väga meeldib. Köögi kohal on ka meie restoranikülastuste (raamitud restoranide visiitkaardid) mementode sein.

Piltide planeerimine

Kööki on 2 sissepääsu. Elutoapoolne sein sai kaetud minu reisifotodega.

seinal tiksub Eestist toodud kell

Köök ise on ka hetkel täitsa kasutuskõlblik. Kuigi kapid on osad ikka tühjad. Pole plaanigi neid täita. Kunagi tuleb ju väiksemasse elamisse tagasi kolida. See on selle suure korteri sisustamise juures meil kogu aeg vaikselt mõtetes.

Siiski, köök pole päris valmis. Tahaks ühe ümmargust söögilauda veel lisada, et hommikusööki ei peaks kogu aeg söögitoas sööma. IKEAs oli me valitud laud aga hetkel otsas ja seega ootame, millal see uuesti tuleb.

Hetkel on köök mu kodus mu lemmikkoht. Aleksandra tuba ka. See ka peaaegu valmis. Kui saan fotod seintele siis pildistan üles.

lõpetuseks pilt Leonardost. Kohaneme.