Ja veidi Luksi arstidest...
Nimelt Prantslastest arstidel on komme patsiendile mitte midagi rääkida ja siis igasuguseid ravimeid kirjutada. Teste meeldib ka teha. Mind sai korralikult perearst hirmutada kui testide tulemusi keeldus telefoni teel arutamast ning ütles, et parem on näost näkku. Sain juba igasuguseid hirmsaid võimalusi läbi mõelda aga diagnoosiks sain aneemia. Ning lisaks muidugi 45eurise arsti vastuvõtu arve. Nagu poleks ta saanud mulle telefonitsi öelda, et mine osta apteegist kuu jagu raualisandit. Sama arst pani mulle esmaspäeval ka antibiootikumid peale kurgupõletiku raviks.
45 minutit hiljem olin oma naistearsti juures ning tema vaatas mu analüüse ja leidis, et pole hullu midagi. Pearingluse ja muu sellise osas sain diagnoosiks - raseduse. Pulsi ja vererõhu probleemide raviks kirjutati välja - sokid. See ka prantslane arst aga abielus soome naisega ning suhtumine on hoopis teine. Esiteks ta räägib mulle mu testide tulemusest ning teiseks ta ei stressa kaalu jms pärast enne kui on midagi valesti. Lisaks ei meeldi talle rasedatele ravimeid kirjutada. Parema meelega ta ütleb, et toitu normaalselt ja liigu. Kui paha on siis puhka. Tundub loogiline, eksju?
Mine nüüd võta kinni kumma arsti ettekirjutusi järgida. Pearinglus ja südame pekslemine segab igapäevaelu väga ning ma vist võtan kompromissi mõttes raualisa ülepäeviti, mitte iga päev...
Lisaks sain oma uurimuste tulemusel ka rohelise tule probiootikumide võtmiseks. Mõned väidavad, et on võimalus, et siis lapsel ei ole atoopilist dermatiiti ega allergiaid. Olen nõus proovima...
Igatahes on see nädal joostud arstide juurest arstide juurde. Nii Leonardo kui minu pärast. Temale nimelt 'tutvustame' piima lootuses, et ehk allergia kaob. Kogustega oleme jõudnud ühest tilgast 0.5 milliliitrini. Progress missugune. Oleks vaid. Tegelikult vist ei kao see allergia kuhugi. Murphy seadusele toetudes tegin täna suured ostud, et piimavabasid retseptiraamatuid osta. Ehk siis läheb nii, et neid polegi vaja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar