3

Kolmeaastane Leonardo on juba suur poiss - kindlate soovide ja eelistustega. Ta on igati tubli ja tore ning väga hea. Emme ja papa saavad palju kallisid, musisid ja paisid. Lisaks meeldib talle teha peakoksu, mis on ülim armastuseavaldus.

Kodus on mul kasvamas tõeline poiss. Talle hetkel meeldivad piraadid, laevad, kalad.

Leonardo oma 'laevas'

Ikka veel meeldivad ehitusmasinad - kopad, kraanad, segumasinad. Ka traktor on meelepärane. Lennumasinad sobivad ka hästi - lennukid, helikopterid ning raketid.

Poiss mis poiss aga emme kingi peab ikka proovima...

Talle meeldib vaadata multikaid. Hetkel on Lotte periood aga viimaste kuude jooksul oleme vaadanud ka palju Nemo ja Up multikat. Ka sünnipäeva koogisooviks oli 'Lotte' kook.

Piimatoodete vaba :)

Lugemine on jäänud natuke unarusse aga see võib olla seetõttu, et üritame rohkem õues olla. Muidu on raamatud ikka olulised. Meil on nüüd Eesti ja Itaalia raamatute jaoks eraldi riiulid ning Leonardo teab täpselt, et mis raamatut oskab emme lugeda ning mis on papa raamatud. Raamatutest meeldivad lennujaama raamatud, Kaspari lood ja Giulio Coniglio raamatud.

Joonistamine, maalimine jms tegevus ei ole eriti popp. Oli aeg mõni kuu tagasi mil plastiliin oli lemmik aga see on nüüdseks üle läinud. Kunstitegevustest meeldib kõige rohkem kääridega lõikamine ja rebimine ning kleepimine. Ka lasteaias tegeleb ta nende tegevustega kõige rohkem.

üks ainsamaid kordi kui Leo joonistab

Veidi üritame ka lauamänge mängida aga reeglitest veel kinni ei pea. Puzlesid pole veel sobivaid leidnud. Natuke paneb neid kokku ning siis tüdineb. Legod on aga väga olulised ja samuti puidust raudtee. Nende kahega võib lõpmatuseni mängida.

sünnipäeva hommikul. Emme ja Papa kinkisid raudtee kivikaevanduse osa

Meid üllatab ta kriitiline meel. Me pole teda ega tema tegemisi kritiseerinud aga näha on, et ta hindab asju ja olukordi nii nagu kõrvalseisja. Näiteks kui tema joonistatud lillel pole lillega mingit sarnasust siis saab ta kurjaks ja ütleb, et see pole mingi lill. See, et ta ei saa asju tehtud nii, nagu täiskasvanud, tundub olevat ka suurim frustratsioon. Tulemuseks on kahjuks see, et joonistamise ajal ta palub, et keegi teine tema eest joonistaks. Kui raudteed kokku panna siis ta seletab, mida tahab aga ei taha ise kokku panna. Aitab aga kui ta jätta üksi tegutsema ning kõik raudteed saavad ehitatud ning joonistused joonistatud.

Mis mind üllatab on see, et veel puudub me kodus hetkel 'ise' periood ning pole ka 'miks'e. Hea meelega laseb end riidesse panna - nii on kergem. Hea meelega laseks ka end sööta aga peale vanaema me keegi seda siiski ei tee. Kui ta tahab siis oskab isegi noa ja kahvliga süüa aga tal ei tundu olevat mingit vajadust seda demonstreerida. See on ka teiste asjadega nii, et ta ei pea tegema asju 'ise'...mugav pisike mees selline. 'miks'idega on niimoodi, et küsimise asemel ta seletab, miks asjad niimoodi on. See võib olla ehk sellest, et olen talle kogu aeg seletanud, miks me teeme midagi...paneme kummikud jalga, sest õues sajab vihma.

üldiselt on ta väga mõistlik ning kui midagi talle ära seletada siis saab ta kõigest ilusti aru. Teda ei saa aga sundida midagi tegema kui ta ei saa aru, miks me niimoodi teeme. Siis ta lihtsalt keeldub. Kui aga rahulikult rääkida siis saab isegi veenivere vaid väikese nutuga võetud. Ma isegi olen üllatunud kui rahulikult saab asjad aetud. Eriti just asjad nagu arsti juures käimised, poes käimised, reisimised jms. Mälu on tal imeline ja kui talle hommikul midagi lubada, et näiteks nüüd käime poes, siis linnas, siis pargis ja siis kui koju läheme ja mina teen süüa ning sina võid multikat vaadata. 100% kindlusega ta mäletab õhtul, et saab multikat vaadata ja nõuab oma õigust. Ta ei salli kui temale tehtud lubadusi murtakse või ära unustatakse. Peab olema väga tähelepanelik, mida talle rääkida.

'terrible two's aeg on meil olnud ok. Vingumist ja piiride kompamist on ikka olnud aga õnneks hüsteeriahoogusid ja poes maha viskumist ning jalgade trampimist pole me näinud. Vingumine on viimasel ajal söögilauas sest söögiga on ta väga valiv (ning vanavanemate poolt hellitatud). Teine vingumine tuleb meil sellega kui on kiire ja vaja välja minna. Leonardot on keeruline tagant kiirustada. Sellel tegelikult pole lihtsalt mingit tulemust. Tagajärg on see, et kella 9ks ma tavaliselt tööle ei jõua. Kuna aga meil pole luksust temaga läbirääkimisi pidada siis topime lödi lapse lihtsalt riidesse ja papud jalga, ning minek! Enamused tegevused - vanniskäik, hambapesu, potil käimine (ta on c.6 kuud olnud mähkmevaba ning kuuke juba käib ise suure poti peal), mänguasjade koristamine, magama minek on kõik meeldivad ja mööduvad rahulikult. Eriti ilusti läheb ta magama. Lapse magamapanek on lausa lust ning tõeline kvaliteetaeg - saab päevasündmused üle rääkida, natuke raamatut lugeda, unelaul ja musid.

Et lemmiktegevuste nimeikiri oleks lõplik siis ei saa ära jätta ka söögitegemist. Kartulite koorimine, hakkimine jms juba tuleb täitsa ilusti välja.

Viimasel ajal järjest rohkem turnida, ronida, hüpata, palli mängida (ujumas pole me nahaprobleemide tõttu ikka käinud aga arvan, et talle meeldiks see ka väga). Onu kinkis talle jooksuratta ja sellega edasiminek on kiire ja ta jumaldab seda. Käru/ lapsevankrit pole me ammu kasutanud. Kui aus olla siis ma ei mäletagi, millal viimati kasutasime...Leonardo kõnnib pikad maad ise maha.

Kolmkeelsus on Leonardo jaoks kerge. Eesti keel on siiani ikka peamine aga täiesti vabalt räägib ta ka inglise ja itaalia keeles. Kui sõnadest puudus on siis pannakse eestikeelne sõna sekka. Ta teeb keeltel vahet täiesti teadlikult ning on võimeline tõlkima juttu ühest keelest teise kui seda tal paluda teha. Samuti on tal selge, kes mis keelt räägib. Näiteks kui ma ütlen, et küsi Tamara käesti, et kas ta vett tahab siis Leo läheb Tamara juurde ja ütleb "Do you want some water?" Plaan on ta sügisest panna prantsuse keelt õppima. Lasteaias pakutakse ja no, miks mitte.

Võõrastega üldjuhul proovib esimesena ta inglise keelt. Võõrastega suhtlemine läheb tal üldse kergelt. Tere-head aega tulevad ilusti. Ta meeldib ka kõigile. No minu arvates on mu laps ju kõige ilusam, armsam ja tublim aga ka täesti võhivõõrad tulevad ligi ja kommenteerivad kui ilus Leonardo on. Eriti vahvaks teeb ta muidugi ta juuksepahmakas mida ma keeldun ära lõikamast. Palju on ka kommenteeritud, et ta on ilus nagu tüdruk. No misasja?!? nagu poisid ei saa ilusad olla??? Aga see selleks ning Leonardol endal on täiesti ükskõik milline ta välja näeb. Peeglisse ta vaatab haruharva. Vahva on ta niietnii ja peamine ongi, et iseloom oleks tore.

Minu jaoks on uskumatu, et mul on kodus kolmeaastane poeg. Aeg läheb kiiresti...