Tänavu oli aasta algus eriline. Midagi tegelikult ei olnudki nagu teistmoodi peale tunde, et midagi on teisiti. Nagu oleks uus ärkamine. Juba ootasin detsembri lõppu, et saaks värsket algust. Kuigi tegelikult ju midagi ei muutu. On 31 detsember ning siis 1. jaanuar. Ja kõik. Siiski, see aasta oli see teistmoodi.
Sain ka hulganisti endale välja mõelda, et mida ma tahan teha uuel aastal ning mida muuta.
Peamine muutus on elustiili juures - olime sügisel väga väsinud ja tahame tunda end veidi paremini. Töö ja kodu vahel enda jagamine nii, et ka abikaasale suudaks tähelepanu pöörata tähendas ainult seda, et iseend jätsime hooletusse.
Ehk siis, mu uue aasta otsused:
1. Kui kell 22.00 kukub siis saab päev läbi. ükskõik kui pikk mu 'to-do' nimekiri ka poleks
2. Kaks nädalavahetust järjest ei reisi (kui just pole minek-tulek)
3. Vähem kohvi, rohkem vett
4. 1 kord nädalas pean jõudma trenni (valituks sai jooga)
5. Prantsuse keele õpingute jätkamine - aga ainult siis kui leian kursused, kus saan käia lõunapausi ajal
6. Töönädala lühendamine 4 päeva peale - hetkel ülemus mõtleb järele. Reede on mul vabaks küsitud. Sõrmed-varbad ristis, et ma selle ka saaks.
7. Magusasöömise vähendamine - mitte, et kehal midagi viga oleks (ümmargune on ka vorm) aga see mõjutab mu enesetunnet. Eriti see pealelõunane, nii kella 16 ajal söödud shokolaad.
Esimesed kaks nädalat on läinud vahelduva eduga - reisinud olen 3 nädalavahetust jutti. Nüüd on plaanis pikem paus - 2 järgmist nädalavahetust oleme kodused. Kohvivõõrutus on edukas - enam ei isutagi. Joogaga läheb nii kenasti, et isegi mõtlen jõusaaliga liituda. Et noh, kui sain maigu kätte kui tore on end veidi liigutada siis on ikkagi soov veel seda teha. Pratsuse keele testile lähen 1. veebruaril. Kell 22 päeva lõpetada on paras katsumus. ülemust piinasin täna oma sooviga jälle. Magusaisu kadus vahepeal hoopis ära, et täna jälle topelt tagasi tulla. õnneks Eesti Pilvekese kommide tagavarad on nüüdseks ammendatud.
1 kommentaar:
Tead, see minu enda magusasoovi piiramine algab juba poes. Ma vahepeal "teen endale trikki", et panen selle magusa asja korvi ära ning siis panen ruttu tagasi. Umbes nagu, et mul oli see aga enam ei ole. "Kadus ära". See on juba selline ekstreemne lähenemine, enda piinamine.
Vaimne piinamine.
Trenni ma ikka veel pole jõudnud. Mõtlesin joogaga alustada...aga peaksin siis seda kodus teleka ees tegema. Mõtlesin hommikuti jooksmas käia....aga ikka ei vinna end kuidagi kell 6:30 voodist välja. Ma ei kuule enam äratuskellagi!! :D Eks näis, mis selle "trennimisega" mul saab!
Tegelikult hakkas Emil juba jooksma, seega, tema kannul püsimine saabki vist minu igapäevaseks trenniks :P
Aga nii vaimne kui füüsiline puhkamine on tähtis, seega naudi oma peale 22kellast aega ;)
Postita kommentaar