...pole. Aga minust on saanud professionaalne resymeede ja kaaskirjade kirjutaja. Kurb aga t6si on see, et ikka otsin. Juba 2.5 kuud olen aktiivselt tood otsinud.
Tegelikult pole mulle kunagi meeldinud kirjutada ja raakida kui andekas ja osav ma olen. No pole seda soont. Ameeriklastel on see soon. Meestel ka. Proovin neilt 6ppust v6tta sest olude sunnil ma sunnin ka ennast seda tegema aga meeldiv see pole. Ehk siis kui teistmoodi asjale laheneda siis olen c.2.5 kuud tegelenud millegagi, mis mulle yldse ei meeldi ja kui tulemusi vaadata, siis v6ib tunnistada, et pole mul sellele erilist annet ka.
Siiani olen siiski vaadanud toopakkumisi, mis mu taustaga sobivad. Nyydseks olen need firmad ja pakkumised suht-koht ammendanud ja taban end m6ttelt, et tuleb vist mingil muul erialal nullist alustada. Sest Luksis v6ib mu taustaga sobivaid tookohti tikutulega otsida. Mida ma ka teinud olen. Kuid saatuse iroonia on selline, et kui yhes kohas otsitakse inimest, kellel oleks c.5 aastat rohkem kogemust siis jargmine otsib jalle kedagi, kes oleks varskelt ylikoolist tulnud. Kolmas soovib, et kandidaat oleks tegelenud lisaks A.-le ka B.-ga ning neljanda veebisysteem naitab juba 4 nadalat, et mulle kohe keegi helistab, et teha telefoniintevjuu. Mida pole, on nendepoolne k6ne ja ka kontaktandmed, et ma saaks nendega yhendust v6tta. Toootsingu firmad laiutavad kasi ja vaidavad, et sellel erialal Luksis tood pole. Keeldun uskumast.
K6ik on suhtumise kysimus, eks! Kes hasti tahab, see leiab. Neid tahtjad on aga peale minu vist veel...sest keegi ju ikka selle too saab kuhu ka mina oma avalduse saadan. Ja-jah...iga saadetud avaldusega ja iga araytlemisega mu enda silmis mu turuvaartus langeb. Ning iga jargmist avaldust teha on raskem. Tegelikult iga jargmine ju ei tea kui mitu ja kuhu ma enne olen avaldusi saatnud. Siiski veidi hakkavad tekkima m6tted, et kas t6esti mu eelnev tookogemus ja higi ja vaevaga saadud haridus pole midagi vaart?
Positiivsust! Positiivsust paluks! Ja kontakte sooviks ka...sest nendeta ei saa. Tegelikult tahaks olla just ylikooli l6petanud, sest siis oli k6ige kergem. Kuidagi leiti, et siis oled sa 6ppev6imeline ja kuigi oled 6ppinud yhte siis oled v6imeline ka tegema teist. No kui vahegi midagi kahe k6rva vahel on. Kuus aastat edasi, ning akki oled sa v6imeline tegema ainult seda, mida sa eelneva 6 aasta jooksul, parast ylikooli, teinud oled. Ise ma usun, et olen edasi 6ppev6imeline ja, et tegelikult on su oskused edasi kantavad ka aladele, millega sa eelnevalt yks yhele kokku ei puutunud. Tuleb nyyd lihtsalt teisi ka selles veenda. Ning olemegi ringiga tagasi j6udnud enda myymise juurde.
Olukord pole kriitiline. Tood ma otseselt ei vaja ning kuigi otsinud olen veidi aega siis avaldusi tegelikult saatnud vaid kymmekond. Kui jalle teise nurga alt laheneda siis on praegune olukord taielik privileeg sest saan oma vaikese lapsega aega veeta, omi asju teha ning elu nautida. Ning need m6ned intervjuud kus ma kainud olen pole ka katastroofid olnud (samas pole ma ka toopakkumisi saanud, seega katastroof on vast t6lgendamise kysimus).
Aga see mu igapaev hetkel. Laps s6ime, ning ise sukeldun internetisygavustesse, et sobivaid pakkumisi leida ja siis avaldusi kirjutada ning saata. Loodan varsti midagi p6nevamat toorindelt raporteerida. Naiteks uusi intervjuu kogemusi...vahepeal vaja aga yles leida positiivsus ning t6sta kuidagi turuvaartust. Kasv6i vaid mu enda silmis.
1 kommentaar:
Eesti raadio soovitas, et naised peaksid cv-st lapse märkimise välja jätma. Pidi paremini vedama.
Edu!
Postita kommentaar