Sygisene Pariis

Seekordne Pariis, mis mu kaamera ette jai oli valguse ja varvide mang. Sygisene Pariis oli imeline. Ning arhitektuur, mis mind varem absoluutselt ei erutanud tundub hetkel taiesti lummav. Pilk jai pidama just k6ikidele tornikestele, pitsilistele r6dudele ning muudele kaunistustele, mis, ei saa salata, m6ni aeg tagasi ei tundunud eriti kaunitena, vaid taiesti m6ttetuna. Oh, seda romantikat! 

Taevalahedane elu suurlinnas on mind alati huvitanud. Tihtipeale suudavad inimesed rajada omale taiesti uue maailma tanavalt k6rgemale, teisele tasemele. New Yorgis leiad silmale nahtamatutest kohtadest k6rgmaja tippudes tennisevaljakuid, basseine, aedu ja ka palju muud. Meie leidsime ka mee, mis oli vaid New Yorgi katusemesilaste poolt tehtud. Torontos jai mulle silma terve pisike staadion kui hotelli aknast allapoole vaatasin.  Eks Pariisiski on palju peidus. Aga ka see, mis on tanavalt yles vaadatuna silmale nahtav, on hoopiski erinev muudest suurlinnadest. Parajalt eklektiline ja prantslaslik. All pildil ehe naide:

Enamus fotosid on Marais rajoonist. Elasime jalle seal ning sain oma kaameraga Leo l6unauinaku ajal rahulikult mooda tanavaid uidata.

Uksed, mu uus armastus. Tahaks isegi, et ma iga paev peaksin sellise
massivse uksega j6udu murdma.

Suutsin tabada inimtyhja tanava. Ei juhtu tihti.

L6puks l6puks ometi kaisime ara Merci poes (ikka Marais rajoonis). Olen seda kaiku oodanud kaks ja pool aastat ning ei pidanud pettuma. Kuigi ma sealt midagi ei ostnud. Olukord, et leiad poe, kust tahad K6IKE, ja siis tuled tyhjade katega tulema....

Poe sissepaas

Meie nurgakohvik. Naine oma punaste huulte ja kyyntega ning ettekandja pluss kiri klaasil oli vastapandamatu. Pidin kl6psima. See on see Pariis, mis mulle silme ette tuleb, kui keegi 'Pariis' ytleb.

Ja l6petuseks meie seekordse Pariisi 'kodu' sissepaas. Oleme nyyd 2 korda Marais rajoonis olnud ning yks kord Eiffeli torni lahistel. Jargmine kord, eeldatavasti - loodetavasti, juba kevadel, tahaks Saint Germainis elada.