Lapsega kodus: p6rgu v6i privileeg

Varsti on kaes aeg kui Leo saab 9 kuuseks ja on elanud minust eraldi kauem kui minu k6hus. Viimasel ajal on mulle paris mitu korda kurvalt otsa vaadatud ja oeldud midagi sarnast: "kyll sul v6ib raske olla - lapsega kodus. Oled ju harjunud tool kaima. Millal Leo s6ime laheb? Niimoodi kodus olla on jube! mida sa paevad otsa temaga teed?" Lastega s6brannad kysivad, et miks ma ometi ei taha Leod s6ime panna. Lastetud tuttavad uurivad, et miks ma ometi ei taha juba toole tagasi minna.

Mnjah, mul kaisid kylas 2 tydrukut, kellega sain tuttavaks perekoolis kui rasedad olime. Nende beebid on Leoga umbes sama vanad, 2-3 nadalat siia-sinna. Yks pani oma lapse 3-kuusena poole kohaga s6ime. Ise on ta kodune. Aga lapsega olla olevat meeletult vasitav. Parema meelega ta paneb lapse s6ime ja ise laheb koju ja vaatab 3 tundi Entertainment E! kanalit. Teine pani lapse yleeelmine nadal taiskohaga s6ime, kuna laks ise toole tagasi. Emaduspuhkus sai labi. Kolmas s6branna, kelle poeg Leost 6 nadalat vanem pani poja eelmine nadal s6ime - "et oma elu tagasi saada. natukenegi. sest see on niikuinii labi". Siis kui esimene s6imepaev oli siis ta kurvastas aga nyyd on oma otsusega vaga rahul.

Minu jaoks on see k6ik imelik. Eestis on enamus kodus ikka nii kaua kui saavad. Lapsi niisama s6ime ei panda, et kodus televiisorit vaadata. Mainima peaks, et see tydruk, kes siin seet6ttu lapse s6ime pani ja ise kodune on, ei pea ka kodus koristama, triikima ega eriti toidupoes kaima, sest k6ige selle jaoks on tal palgatud abilised. Paratamatult tuleb meelde viimane Sex and the City film (jah, ma vaatasin seda 6udust) kus Charlotte ei saanud aru kuidas yldse ilma abilisteta elada saab.

Lapsega kodus olla on raske. Ei eita. Kuigi peamine raskus on vasimus. Vahemalt minu jaoks. Kui ma saaks k6ik ood 8-10 tundi magada siis poleks need paevad yldse rasked.

Algus oli raske sest uus inimene oli lihtsalt nii uus. Huvitav aga aegan6udev. Tapsemalt n6udis ta k6ik minu aja. Egoist, nagu ma olin, ma polnud sellise n6udlikkusega harjunud. Nyyd on tekkinud hetki, mil istun maha teetassi ja raamatuga. Ja 6htud on meil ammu tagasi saadud. Terviseprobleemid on rasked. M6istan. Beebimaailmas olemine, elu keerlemine ymber koristamise ja kokkamise - see v6ib k6ik olla raske. Kui mitte just raske, siis tyytu. Pooldan seda, et tuleb end tuulutamas kaia ning kui t6esti kogu aeg nelja seina vahel istuda siis v6ib veidi hulluks minna. Aga selle jaoks on ju 6htud ja m6nikord saab m6nusalt vanavanemate innukat abi kasutada. Ylejaanud paeva veedan ma hea meelega koos Leoga. Ning mingil maaral saan siin t6estust, et teen 6igesti. V6i rohkemgi veel, saan t6estust, et Eestis on m6nus suhtumine lastesse. Ning, et Eesti emad on tublid! V6i tuleb see neil loomulikult ja lihtsalt ei viriseta nii palju? Sest kuidas saab olla, et siin - heaoluyhiskonna epitoomis on k6igil kogu aeg nii suur stress?

Veel saan kinnitust ka seet6ttu, et kui arengugraafikute/ raamatute jargi on Leo tibens-tobens. V6iks ju kaputada...aga no k6ike ei saa. Siis siinkandis on Leo yliarenenud. Lapsed, kes on s6imes olnud valdavalt - v6i kodus emadega, kelle jaoks nad nii suureks koormaks on - on 10 kuused - ja ei poora, keera, rooma ega t6mba end pysti. Eestis saadetaks nad kohe massazi, raviv6imlemisse ja ujuma. Siin on see aga normaalne. Sest emad on rahu saamiseks ostnud lastele kaimistoolid ja ylejaanud ajast on nad maganud autohallis kossis v6i mingis 66tsuvas kiiges. Neil on 100 manguasja aga keegi nendega ei v6imle ega tegele. Ning nad on nii emmedes kinni, et kui mul emmed lastega kylas kaivad siis WCsse minekul peavad nad oma lapsed endaga kaasa v6tma kuna viimased karjuvad muidu end oimetuks selle 2 minuti jooksul.

Olen hammingus. Ei saa aru. Sest selle kodus olemise juures minu jaoks k6ige m6nusam on just Leoga koos olla. Temaga mangida, valjas kaia, koos koristada ja syya teha ning ta arengut naha. Tana ta 6ppis ara kykitamise. Siiras r66m ja kilked kaisid asja juurde ning mina ja P muudkui plaksutasime. l6ppude l6puks saavad k6igist toredad inimesed (loodan) ja k6ik kasvavad yles. Need, kes hakkasid kaima 8-kuuselt ja ka need, kes hakkasid kaima 18-kuuselt. 30-aastasena see ju ei maara midagi. Aga kui kurb kui ma seda esimese aasta arengut ei naeks! Kui ma k6igest ta esimesest ilma jaaks.

Eks seet6ttu vastangi nyyd kysijatele, et olen kodus, sest mul on elus hetkel veel see v6imalus, privileeg, Leoga kodus olla. Mul ei ole 3/6 kuud emaduspuhkust ning ma ei pea toole tagasi tormama. Kuigi tean, et ei saa kaua kodus olla sest mida rohkem toole tagasi minekut edasi lykkan, seda keerulisem on meeldiva koha leidmine. Ega see aeg kaugel pole - s6imekoht ootab Leod septembrist. Aga senikaua naudin oma privileegi ning koduperenaise elu ja kysijate hammastust minu vastuse peale.