Mustlane

Ema ikka kutsub mind niimoodi, sest ma ei kannata yhe koha peal kaua paigal pysida. Tana Kopenhaageni lennujaamas ümberistumist oodates sain korraga aru, et mulle ei meeldi lahkuda ega kohale j6uda vaid reis ise. Meeldib see kui kohvrid pakitud ning ilusti pagasiruumis ning maailm akna taga liigub. Jalgsi rändajat ei saanud minust kunagi aga autos, rongis, laevas ja lennukis meeldib.

Aga Luksemburist: erinevalt New Yorgist seal ei saa poest ühe inimese portsjoneid. Kõik on perepakendites. Bussid on nagu Soomes. Ilusad puhtad ja mugavad. Ning käivad väga täpselt. IKEA, kuhu ma lubasin, et enam kunagi ei lähe, kuid siiski jälle läksin on Luksemburi võimude tõttu Belgias, otse piiri peal. Luksemburi linnast saab sinna kiiresti circa 30 minutit autosõitu. Ei tea miks nad seda oma riiki ei tahtnud. See aga oli täpselt selline nagu igas maailmajaos. Globaliseerumine - tegelikult on selles midagi rahustavat, et IKEAd, Starbucksid ja McDonaldsid on igal pool ühesugused. Kui pind jalge all veidi kõikuma hakkab uues kohas siis mingil imelikul moel aitab see jälle edasi minna. Ainult, et hea oleks kui ka kõik kohalik alles jääks ning nende poolt välja ei söödaks. Muidu on see linn tõeline sulav pott (!?!?!?- melting pot...) aga ei räägi nad inglise keelt vaid selle asemel kuuled tänaval, poes, bussis inimesi rääkimas mitmes erinevas keeles. Huvitav, mida põlised Luksemburglased sellest rahvaste sisserändest ka arvavad. Kui ma kunagi kedagi kohtan, kes sealt pärit on, (ebatõenäoline), siis kindlasti uurin. Aga senikaua tuleb hakata prantsuse ja saksa keelt õppima. Muidu saab poest jälle vale asjaga koju minna...

Elu on imelik ning olen ammu aru saanud, et pole kohta, kus saad olla nimetu ning ajaloota. Inimesed, kes kord on su teel tulevad ikka tagasi. Ning kui mu ülikooli korterikaaslane teatas, et kolib Islandilt Luksemburgi ning üle viie aasta elame jälle samas linnas siis sain aru, et ei saa see elu seal ühti vaikne ja rahulik olema. Nagu oleks ma selles tegelikult kahelnud! Elu on ilus. Ning pärast nelja päeva Luksis on tegelikult ikkagi tore tagasi Eestis ka olla. Suvi veel ees. :)