Haiguse tagajarjel on mu tookoormust kohe nii palju leevendatud, et lausa igav on. Seega saab pikemalt blogi kirjutada. [pildid lisan 6htul hiljem]
Muljed Torontost. Saabusime oosel ja hommikul hotelliaknast valja vaadates oli tunne, et oleme miniatuurses New Yorgis. S6itsime mu vanavanemate s6prade juurde hommikusoogile ja tee viis labi Chinatowni ning tunne oli, nagu oleks Aasias. Tuleb valja, et paljud lillepoed Torontos on hiinlaste kaes, aga kui nende juurde koju kylla minna, siis on neil k6ik lilled plastikust. Huvitav miks? Ma kyll kellegi juures kodus ei kainud vaatamas aga nii raagitakse. Parastl6unal sain oma Singapuri s6brannadega kokku jarve aares. Yks lemmikkohti minu jaoks Torontos. Jalutasime pikalt mooda veeaart. Ilm oli megailus. Proovisime ka CN torni minna, aga 3 tunnine jarjekord oli meie jaoks liiga pikk. 6htupooliku veetsime linna avastades. Mina, P ja S siis, sest N ja P elavad seal.
Reisimise tagajarg on mul nyyd see, et paljud kohad, eriti linnad, meenutavad yksteist. Ning eriti linnad (oi, ma loodan, et keegi ei pahanda) nagu Toronto, kus mulle tundub, et ei ole vaga tugevat identiteeti. Ehk olen ylekohtune, sest yhe paeva jooksul ei saa ju linna hinnata aga minu jaoks oli Toronto segu New Yorgist, San Fransiscost, Johor Bahru tanavast, Hyde Pargist ning ehk veel ka Garda jarve vaade... Vaga m6nus segu oli aga midagi vaga erilist ma sealt endale ei leidnud.
Reis ju tegelikult polnudki linna vaatamiseks vaid inimeste parast. Ning ikka ja jalle tuleb naeratus naole kui minna uude riiki ja uude linna ja s6brad on ees, kes sind ootavad. Nagu poleks aastaid moodunudki sellest ajast kui nendega Singapuris kodu jagasin.
Pyhapaeval tegime valjas6idu Niagaara Juga vaatama. (http://www.infoniagara.com/attractions/falls/flash/canadian.html) Olid vagevad kyll. Linn oli vaga turistikeskne aga joad, nii Ameerika kui Kanada oma, olid ilusad. Kanada pool on raudselt parem. Saime sinised kiled ning nahes valja kui smurfid, laksime praamiga joa lahedale. Hobuseraua kujulise joa sisse peaaegu. Ning see oli vaga lahe. Muidu...ei oska oelda. Ilma inimeste, kasiino ja muude atraktsioonideta, oleks see ehk palju ilusam olnud.
Mis oli aga vapustavalt ilus, oli loodus seal lahedal. S6itsime veiniistanduste vahel - jah, t6si, vein. Kohalik spetsialiteet on ice wine. Sain teada, et ice wine, dessertvein, on tehtud viinamarjadest, mis on jaatunud kui veel vaadi kyljes on. Suhkur ja muu ei jaatu, aga vesi jaatub, ning selle tagajarel saab palju kontsentreerituma, vaga magusa veini. Ning vaga hea, minu arvates. L6unatasime veiniistanduse restoranis, nautisime ice veini, ilusat ilma, ning pyhapaeva. Oleks tahtnud kauemaks jaada.
Aga ei saanud. Sillal, et USAsse saada oli tund 45 minutiline jarjekord. Ning siis veel meie autole tehti "random check". Ma maletan neid kyll kui Soome suusareisile noortega laksime. Siis ka iga kord taiesti puhtjuhuslikult kontrolliti meie 'kahtlaseid' autosid. Vaga kiired olid tollitootajad ning me j6udsime lennujaama tervelt 30 minutit enne lennuki valjumist. Lennuk ise oli vaiksem kui see, mis Tallinna Helsinki vahet kaib. Ning parim oli kui stjuuardess ytles, "I am sorry, but they have made it compulsory for me to insult your intelligence" kui ta enne lendu toimuval turvaesitlusel naitas meile kuidas turvavood kinni panna/ lahti teha. T6si, see tundub elementaarne. Ning ma olen kogu aeg arvanud, et pole ju vaga keeruline aru saada kuidas turvavoo toimib. Seda arvasin selle ajani kui Floridast tagasi s6itsin ning minu k6rval istus mees, kes polnud kunagi varem lennukis olnud ja ta vaeseke ka t6esti ei olnud k6ige helgema peaga - naitasin talle kuidas turvavood kinni panna, lauda enda ette saada ning ka kuidas akna ees olevat katet yles t6sta! Aga me lennuk Buffalost seekord oli ka nii pisike ja vana, et meil polnud isegi paasteveste - vaid selle asemel oleksime pidanud kasutama istmep6hja - selle tooli kyljest lahti rebima ja endaga kaasa v6tma ning siis seda h6ljukina kasutama. 6nneks ei lainud vaja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar