:)

Parast kolme paeva kodus, nyyd valja minnes nagin jalle New Yorki uute silmadega. Ja pean ytlema, et siin olla on imeline. Isegi ainult tee kodust metrooni t6i naeratuse naole.

Meie ymbruskonnas pole hommikul vaga palju ylikondades inimesi ja see tekitab mul tunde, nagu oleksin puhkusel. Sest kui naed inimesi rahulikult kohvisabas juttu ajamas, voi koeraga jalutamas, voi puu all varjus koos limonaadi ja laptopiga istumas, ilma, et kellelgi eriti kiire kuhugi oleks, siis jaab mulje, et olen turist ning et minulgi pole eriti kiiret kuhugi. Eks ka need inimesed lahevad toole, aga tundub, et hoopis teistsuguse rytmiga toimub elu me kodu lahedal kui Midtownis. Sellise elu nautiva rytmiga. New York, nagu ka teised suurlinnad, pole lihtalt yks linn, vaid mitu linna kokku kasvanud. Iga rajoon on oma naoga, varviga, vaimuga ja tempoga. Pole ime, et meile alguses oeldi, et ega me aasta jooksul New Yorgist valja ei lahe, sest siin on isegi nii palju kogeda. Ja tosi, me pole joudnud mitme kohaga yldse tutvust teha. Siiski, nii mina kui P vajame vahete-vahel varskemat ohku, vaikust, merd, metsa ja muru ning oleme New Yorgist pogenenud. Rongi peale, paar peatust linnast valja, piknik kaasas – ikka leiab mingi raja kus jalutada ja koha, kus piknikku pidada.

Meile raagivad teadjamad ka, et oleme saanud New Yorgis eriti ilusa suve. Muidu peaks august olema tapvalt palav aga see aasta pole. Minu arvates on hasti monus ilm olnud. Eelmine aasta Londonis oiget suve polnudki. Paar nadalat maikuus oli hasti soe aga me oppisime eksamiteks ja vaatasime paikesepaistet labi klaasi kadetate silmadega. Seega see aasta oleme suve ja sooja nautinud. Juba tuleb vaike hirm, et suvi saab labi ja pooled asjad, mida me teha tahtsime on tegemata. Aga oleme ka tegelikult paris palju kogenud. 8 kuud veel… ainult. Aeg laheb kiiresti.