Puhkus - olin Eestis nadala. Ka blogi puhkas, sest siiski see Ameerikast peaks olema. Kuigi nyyd raagin ikkagi veidi Eestist ka.
Kui 2000. aasta sygisel Soome kooli laksin, ei olnud mul erilisi plaane, et kuhu ma tulevikus elama lahen ja mida tegema hakkan. 5 aastat kooli tundus piisavalt pikk plaan olevat. Selle aja jooksul sai mitmeski riigis elatud ja kui nyyd yleeelmine nadal tool koolitus oli ja end tutvustama pidi (nimi, too, haridus, ja huvitav fakt endast) siis ytlesin fakti enda kohta: 8 aasta jooksul olen elanud 7. riigis. Elamine minu jaoks on kui mul on pangakonto, kohalik telefoninumber, ei ela hotellis ja olen seal riigis mitu kuud.
Kogu see aeg olen koduks ikka pidanud Eestit. Mulle on oeldud, et ehk ma selleparast nii pysimatu olen, et ma ei taha, et mul kusagil mujal kodu tekiks. Nyyd, esimest korda aga kui Eestis kaisin, oli tunne, et olen kylas, mitte kodus. Imelik oli.
Motelsin kaua, et miks ma nyyd niimoodi tundsin. Ehk selleparast, et New York on koht kus ma elada sooviks pikemalt, ehk selleparast, et ma olin seekord paris kaua ara ilma, et Eestis vahepeal kaiksin? Aga arvan, et hoopis millegi muu parast.
Iga kord kui Eestis kain, tunnen, et olen 18. aastane. Minu jaoks jai minu elu Eestis siis seisma - tunnen sees kuidagi samamoodi nagu keskkooli viimasel aastal. Ikka alati Eestis kaies kaisin samades kohtades, samad suvila/ korteri peod, samad inimesed, isegi samad probleemid. Paari viimase aasta jooksul aga olen segaduses iga kord kui Eestis kain. Mina olen ikka aastas 2000 aga mind ymbritsev elu enam pole. Esimene suur muudatus minu jaoks oli kui mu vanemad uue kodu said ja enam ei olnud "kojuminek" aga "vanemate uude koju minek". Ja vennalapse synd. Ja mu vanaisa surm eelmine aasta, mis muutis k6ik. Ning valjaspool perekonda muutused - mu s6prade abielud, kuigi seegi polnud nii suur muudatus, sest valiselt ei muutunud ju eriti midagi ja nendesamade inimestega olid nad ka enne pikalt koos. Aga nyyd tulevad lapsed ja uued kodud ja tood, mitte kool ning s6prade uued s6brad, keda ma ei tunne. Ning pean endale tunnistama, et nii mu perekonnas kui valjaspool perekonda k6ik muutub. Enam ei saa elada nii nagu siis kui olin 18. Aga minu elu Eestis pole palju muutunud. Ma ei kai seal tool, mul pole uusi tuttavaid ja ma ei kai uutes kohtades ning mul on alati puhkus kui seal olen. Nagu suvi keskkool ajal.
Tunnen jarjest rohkem end veidi eemal k6igest Eestis ning seekord eriti tundsin, et olen teiste elude vaatleja, kes aeg-ajalt natukene ka Eestis elu osaline on, aga tegelikult enam eriti mitte. Yhe kolmandiku oma elust olen ju juba mujal elanud. Raagitakse, et millagi kui 7-8 aastat ara oled olnud tuleb selline "kriis". Tean inimesti, kes just siis tunnevad, et on viimane aeg tagasi minna. Ja on lainud ka, ja on rahul otsusega.
Aga ka minu elu on edasi lainud, kuigi valjaspool Eestit ja tagasiminek polegi nii lihtne. Ehk olengi maaratud mooda maailma randama, ilma, et kusagil kauemalt pidama jaaks? Kuigi, sygava kodutunde, sellise, kuhugi kuuluvuse tunde kadumine on valus, vaga-vaga valus. Seda kuuluvuse tunnet tahaks tagasi. Tean hasti, et ega see mujal kerge tulema pole. Eriti kui sisimas seda kuuluvust mujal eriti tekitada ei taha. "Kylaline" teistes riikides olla on ju kergem - kuidagi vastutustundetu elamine - ja eestlust ei tahaks kaotada, sest eestist on lahe olla - one in a million! Olen nii palju reisinud, et kiirelt kutsun koduks ka hotellituba. Peaasi, et P seal on - sest kodu on ju seal, kus syda on. Aga rahvuslik kuuluvuse tunne - see peaks ju Eestis olema ja sinna jaama. Ja seekord, tundmine, et enam seda kuuluvuse tunnet nii pole, nagu vanasti, seekord see ehmatas mind. Mis saab nyyd siis edasi? Kas vaikselt hakkabki see rohkem ja rohkem kaduma v6i on kuidagi v6imalus seda kodutunnet uuesti kasvatada, kuidas?
Ehk peaks vahepeal ka aastakese Eestis elama ja ka enda elu seal ehitama, et ka minu elu Eestis edasi liiguks aastast 2000? Muidu varsti olen nagu teised valiseestlased, kelle vana eesti keel veidi naerma ajab ja kes ei tea kuidas tanapaeval Eestis elatakse. V6i on v6imalik mingit moodi seda tunnet tagasi saada ilma Eestisse tagasi kolimata? Rohkem helistada ja kirjutada perekonna ja s6pradega, et neist mitte end nii kaugel tunda. V6i tuleks hoopis hakata seda kuuluvuse tunnet kuskil mujal ehitama? Soovitusi?
2 kommentaari:
Vot see on jalle see sissekanne, kus ma loen ja noogutan ja kui oleks omaenda tunnete-motete checklist, siis teeks iga noogutuse kohal linnukese. Mul ka see 7-8 aasta kriis nuh :)
H2sti kirjutatud. Minu 2raoleku aeg on lyhem olnud ja seega, loodetavasti, on tunded Eesti suhtes ehk veits teistsugused, aga h2sti huvitav on kauem 2raolnu perspektiivist asju n2ha. Eks varsti saab n2ha, kuidas ma end Eestis tunnen :)
Postita kommentaar