10 aastat tagasi kui esimest korda USAs kaisin perekonna kokkutulekul viis mu isa tadipoeg meid purjetama. Nyyd eelmine nadalavahetus kaisime uuesti tal kylas, ja uuesti purjetamas. Vahepeal on muutunud see, et P. on pujetamiskursustel kainud ja pressib, et ma ka laheks. Siinsamas Manhattani juures saab seda teha.
Tegelikult mulle paadis olla meeldib. Laevas ka. Kui ikka yle nadala sai Soome –Eesti vahet s6idetud siis l6puks hakkasin lausa neid merereise ootama. Eriti m6nus oli 6htupoole kui oli paikeseloojang ja vaikne meri. Ja eriti kiirlaevaga, kus polnud alla 5. aastastele lastele reis tasuta… Aga siiski eelistan ma olla reisija – olgu see siis laeval, kraatril v6i purjekal. Nyyd ei teagi, et kas peaks ka seda teist poolt uurima, et kuidas ikkagi purjetatakse. Vaimusilmas kujutan muidugi juba ette kuidas me vahemere aares elame ja ohtuti parast tood ning enne 6htusooki paar tundi merel seilame…Oh neid m6tteid mis vihmase toopaeva hommikul mul on. P-le. tundub aga meremehe elu meeldivat ja eriti purjekad, sest pole mootorihaalt ja s6ltud loodusest. Mingi teatud eriline m6nu on kyll lasta tuulel suurt paati edasi viia ja kui purjed perfektselt tuules on. Ehk peaks siiski kursustele minema?
Aga sugulaste juures oli meil tore. Sai jalle reisitud ja uusi kohti nahtud. Nad elavad Rhode Islandil ja kaisime nii Providence’s kui Newportis, merel, tegime aias lobster boil’i ja nautisime varsket 6hku.
Providence’s kaisime laupaeva 6htul. Taiesti maagiline yritus toimus seal. Providence’i kanalitele aeg-ajalt paigutatakse postide otsa l6kkepesad ja siis syydatakse need 6htul p6lema ja lisatakse puid ja lastakse n6iamuusikat k6laritest. (Ma ei oska seda muusikat kuidagi muudmoodi nimetada) Rahvas koguneb j6e aarde ja vaatab tuld. Ning muidu uninine vaikelinn on nagu uuesti syndinud. Neid l6kkekehasid oli minu arvates mitu kilomeetrit. Ja see pole linna poolt organiseeritud, vaid kunstiinimeste idee. See peaks omaette blogi kirje olema, kuidas Ameerikas, ja eriti New Yorgis inimesed lihtsalt viitsivad korraldada yritusi. Ma pole kusagil maailmas nainud, et oleks nii palju tasuta kultuuri/ ja muid yritusi. Aktiivsed, inspireerivad inimesed elavad siinmaal! Huvitav, et miks mujal nii pole. Kas Eurooplased on t6esti mugavad ja laisad?
Igatahes, sellelt lehelt saab veel infot: http://www.waterfire.org/about-waterfire/welcome
Ja nagu nad ise raagivad: „ WaterFire Providence, the award winning scupture by Barnaby Evans installed on the three rivers of downtown Providence...WaterFire’s one hundred sparkling bonfires, the fragrant scent of aromatic wood smoke, the flickering firelight on the arched bridges, the silhouettes of the firetenders passing by the flames …and the enchanting music from around the world engage all the senses and emotions of those who stroll the paths of Waterplace Park…”
Soovitan vaga, et kui Providence’i minek, proovige valida aeg kui see yritus toimub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar