Hasti hasti tore nadal on see nadal. P6him6tteliselt on puhkus enne puhkust sest terve nadal olen koolitusel. See tahendab aga seda, et Eestisse j6udes olen puhanud ning ei pea kui zombi ringi liikuma.
Aga tahtsin hoopis kirjutada tana hommikust. Kui tavaliselt j6uan toole vaikse hilinemisega - no ma pole kunagi hommikuinimene olnud - siis tana pidin kell 8.30 kohal olema. See tahendas aga seda, et metroos olid hoopis teised inimesed kui need keda ma tavaliselt naen. Kella 9 ajal on metroo palju tyhjem kui kella 8 ajal.
Sain istekoha - kiikasin paremale, mu k6rvalolev tydruk luges saksakeelset raamatut - vaatasin vasakule, mu k6rvalolev tydruk luges prantsuskeelset raamatut. Vaatasin ette - mu ees oli pisikest kasvu aasia mees. Vanem, ja nii musklis, et hirmutav. Kaela peal veresooned tukslemas. Seljas olid tal helesinised linasest riidest pyksid ja pluus. Ja spordipaikseprillid mis olid taiesti tumemustad. Kaed olid tal arme tais ja parem kasi tundus, et on p6letada saanud. Ja siis markasin, et vasaku kae kylge oli kaeraudadega kinnitatud metallist portfell. Korraga tekkis selline tunne, et olen mingis v6itlusfilmis ja on tapselt see stseen mida naidatakse vahetult enne suurt v6itlust. Noh, et kohe kohe jookseb keegi labi meie vaguni ja siis see pisike aasia mees tsahhh-tsahhh peksa annab ning terve vagunitais rahvast hakkab karjuma ja proovib pinkide alla ronida. Suutsin oma m6ttemaailmas nii kaua olla, et oma peatuse peaaegu maha magasin ja kiiresti rongist valja hyppasin alles siis kui uksed juba kinni hakkasid minema. Seekord paasesin...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar