Yks hirmutavamaid tegevusi New Yorgis on l6unal kaimine. Mitte see rahulik l6una kui istud restoranis, naudit paikest ja m6nuled. Vaid see kiiresti kiiresti millegi krabamine, maksmine, trepil istumine, kugistamine ja toole tagasi ruttamine. Kuigi peab ytlema, et trepil istumise vastu pole mul tegelikult mitte midagi. Peamine stressiallikas on oma soogi kattesaamine. V6in raakida naite p6hjal.
Mul on tookoha lahedal paris mitu kohta, kust saab salatit, voileiba, voi muud kaasa osta. Yks selline koht on Just Salad - kus kaib k6ik nagu konveieril. Alguses valid, et mis salatilehti sa soovid: rucola, spinach, romaine, iceberg, etc... siis, et mida sa sinna salatisse sisse soovid. Neid lisandi valikuid on kymneid. Seejarel j6uab su salat salatil6ikujani ja pead otsustama kas ja mismoodi sa soovid, et seda l6igutakse, k6ige l6puks veel kaste ja siis, et kas ja mis leiba sa soovid. Salatilehed ja esimese lisa suudan ara valida aga siis tahaks veidi vaadata ja m6telda, et mis veel salatisse sobib. Aga kui sulle 25 inimest selga ronivad ja su salat yhe tegija kaest teise katte edasi liigub, sest yks on vastutav tomatite, paprikate ja kurkide eest, jargmine kana, singi, peekoni, siis jargmine kes oliive ja muud salatisse paneb, pole seda m6tlemiseaega eriti antud. Eriti kurja naoga vaadatakse kui l6pupoole mingit lisa tahaks, mis oli purgis kuskil esimese salatitegija juures. Yldjuhul lopuks pole mul aimugi, mis salati ma endale kokku olen moksinud ja kui salat kaes ja enam vahem soodav, on tunne, et peaks medali saama jarjekordse ellujaamisharjutuse labimise eest. Yks beib mu ees hakkaski nutma, et temale tegelikult tema kokku pandud salat yldse ei meeldi ja stress on liiga suur - ei pidanudki maksma ja v6is uuesti alustada. Vahemalt nyyd ma tean, et ka nii saab.
Veel siin igal pool kysitakse pidevalt su nime. No su salat liigub kaest katte ja siis salatitegijad hyyavad nime, et teada, kelle salat neil parajasti ees on. Kui olin juba paar korda oma salati ara kaotanud, kuna, esiteks ei saa keegi mu nimest aru ja teiseks ei suuda nad seda niikuinii haaldata, siis nyyd kui ma midagi tellin, ka delivery toitu koju v6i naiteks restoranis lauda telefoni teel broneerin, olen mina Kate ja Paolo Paul. Ema Aikist sai siin sujuvalt Ike. See aga meestenimi ning arvan, et peaksime talle ikkagi uue aliase leidma.
Teie,
Kate
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar