Paus läbi - pagulastest

Pole üle 3 kuu midagi kirjutanud aga nüüd tahan. Ning millest, eks ikka sellest Eestis suurest popist teemast - pagulased. Ma ei taha enam Eesti uudiseidki lugeda. Ei saa sellest üle ega ümber.

Ma ka ei sooviks neid Eestisse. Eriti noori mehi, kel pole haridust ega haritust. Pole neid juurde vaja. Meil omad jamad roolijoodikute jms näol. AGA, kõik ei ole pudulojused, kes soovivad vaid Euroopa süsteemidel end lasta ülal pidada. On päriselt sõjapõgenikke. Kes pole omal soovil kodust lahkunud. Käisin aprillis Abu Dhabi New Yorgi ülikoolis loengul tänapäeva sõdadest ja sain teada, et hetkel on maailmas läbi ajaloo kõige rohkem ümberasustatud inimesi. Nii 60 miljoni ringis ning see on meeletu humanitaarprobleem. (muideks, loengut saab siit ka kuulata/ vaadata kui see ükskord üles laetud: http://nyuad.nyu.edu/en/news-events/abu-dhabi-events/archived-abu-dhabi-events.html . Siin on NYUAD loenguid igast teemadel).

Tagasi aga Eesti ja pagulaste juurde. Internetis kommenteeritakse, et "neid ei taheta Eestisse ja Itaalia peaks nendega ise tegelema". Itaalia ei suuda nendega enam ise tegeleda. Neid on liiga palju. Siis öeldakse, et "see pole meie probleem". No vat, aga see pole enam õige, sest ega need pagulased ei taha Itaaliasse jääda. Itaalia võib üks hetk nad lihtsalt edasi saata. Ilma korraliku ülevaate, dokumentide ja programmita on see kõik aga hävimisele määratud. ELi piirid on lahti ja nad saavad liikuda. Parem oleks kui see oleks kontrollitult. Ning me ei saa Itaaliat hätta jätta. Nii vähe kui eestlased seda ka soovivad, on EL meile kasulik. EL olemasolu on meile kasulik ja meie liikmeks olek on kasulik. Eriti suure naabri varjus. Pealegi, ühel heal hetkel jõuavad pagulased ka Eestisse. Isegi ilma kvootidetta. See juhtub niietnii.

Mind ärritab, et terve vestlus on kvootide ümber ja selle ümber, et Eesti ei pea neid vastu võtma. Ei PEA tõesti. Aga EL piirid on vabad ja nad saavad tulla. Kas paneme piirid tagasi kinni ja teeme Itaaliast pagulastelaagri?

Miks Itaalia siis neid vastu võtab on järgmine küsimus. Tõsi. Miks? Sest paadid, millega nad tulevad on hukkumisele määratud. Need paadid peavadki uppuma. Sellele panustatakse. Keegi ei eelda, et nad jõuavad terve paadiga Euroopasse. Ja mida siis teha? Ma tahaks näha neid eestlasi, kes nii bravuurselt kommenteerivad, et nemad pagulasi ei taha ja kõik on Itaalia süü. Kui sa vaatad uppuvaid inimesi, sealhulgas lapsi...kas sa ei päästaks? Kas sa siis lihtsalt vaataks pealt? Isegi kui sa seda reaalselt ei näe, aga tead, et seal on paat, mis uppub. Siis tegelikult on see ju sama. Mina võin enda kohta öelda 100% tõenäosusega, et ma päästaks uppuja. Olgu ta must või valge, mees või naine. Ja seda ju Itaalia tegelikult teebki.

Probleem on aga selles, et nendel inimestel pole dokumente. Pole teada, mis riigist nad on pärit. Kas nad on põgenikud või õnneotsijad? Ning neid pole võimalik kuhugi tagasi saata. Mis me teeksime? Paneme samuti paadi peale ja saadame üle mere tagasi? Või charterlennud Süüriasse? Kuhu? Mis lennujaama? kuidas seda organiseerida? Ilmselgelt need poleks lahendused. Itaallased pakuvad nüüd välja, et paadid tuleks Aafrika rannikul, enne lahkumist põhja lasta. See oleks üks variant. Ning seda vist katsetataksegi.

Ma tahaks nii näha, et vestlus pagulaste teemal poleks vaid sellest, kuidas Eesti ei pea/ ei taha neid vastu võtta. Vaid lahendustest. Et inimesed mõtleksid kaasa...mitte ainult oma mätta otsas istudes aga nähes laiemalt probleemi.

Probleemile:
- Mida teha inimesega, kel pole ühtki dokumenti?
- Mida teha inimesega/ perekonnaga kel pole midagi?
- Kuhu ja kuidas neid tagasi saata kui nad pole põgenikud vaid on illegaalsed immigrandid? Sellel on suur vahe. Ning ma kahtlustan, et Eestis ei saada sellest aru. Ma arvan, et meie inimene on illegaalse immigrandi vastu (ka mina), mitte põgenike. Põgenik üldjuhul tahaks siiski koju tagasi minna kui seal rahu oleks.
- Kuidas aru saada, kes on illegaalne immigrant? Kriminaal?
- Kuidas neid jalule aidata nii, et nad mingilgi määral integreeruks? Põgenik, kes pole vabatahtlikult kodust lahkunud, ei soovi oma rahvuslikku identiteeti kaotada. Ka integratsioon on keerulisem. Mõtlen ka selle peale, kuidas eestlased eestlust elus on hoidnud Eestist eemal.
- Seadused, mis aitaks kaasa sellele, et nad peavad töötama, õppima jne. ? Et nad poleks vaid eestlase maksumaksja kuluallikaks?
- Kuidas globaalsemalt seda probleemi lahendada?

Pean tunnistama, et elades Abu Dhabis mind tõsiselt häirib hetkel see, et nad aitavad vaid kaugelt. See riik on riiki sisse tuleku nii keeruliseks teinud, et üksi põgenik/ pagulane ei saaks sisse. Vaid ta pandaks vangi. Keegi ei julgegi siia tulla. Ainsad, kes siin pagulase staatuse on saanud, on need, kes siin legaalselt töötavad ning selle aja sees, kui nad on siin, nende koduriigis olukord niimoodi muutub, et nad ei saa tagasi minna. Ja ka sel juhul neid suunatakse sujuvalt edasi kuhugi mujale. Ma ausalt leian, et kultuuriliselt oleks Araabia hulga lähedam paljudele sõjapõgenikele. Aga siinsed riigid annavad raha...Jordaanias olevate pagulaslaagrite jaoks. Või midagi sarnast. Palju raha...Samas, ei võta kedagi vastu. Otsivad lahendusi kodust kaugemal. Siin riigis ei saa olla ilma tööta. Siin pole tervisekindlustust. Ausalt öeldes, ka mõnikord mul on tunne, et arstidel on inimlikkusest puudus...näiteks kui ühel filipiino naisel sündisid enneaegsed kaksikud (ta plaanis minna kodumaale muidu sünnitama) siis neile ei tehta elupäästvaid operatsioone kuna vanematel pole raha. Ja siis mõni Sheikh aitab isiklikult (kui veab) - aga süsteem on ikka selline, et tegelikult ei soosi pagulastel siia tulla.

Kuigi ma leian, et reeglid on karmid. Siis siiski ma arvan, et neid peaks uurima ka Euroopas. Mitte, et üle võtta - aga rohkem selle jaoks, et kuidas mujal kontrollitakse sisserännet ja mida tehakse. Ma pole piisavalt pädev, et teemat lahendada. Ning mul pole lahendusi pakkuda. Aga ma ei suuda enam Eesti uudiseid lugeda. "EI" ei ole antud probleemile lahendus. Ning me raiskama aega. Väärtuslikku aega, mida saaks kasutada hoopis lahenduste leidmise jaoks - Eestis - et kuidas pagulasi vastu võtta ja mida teha - ja mujal Euroopas. Nad jõuavad meieni niietnii. Parem aitaks inimesi.

ps. Muideks, hakkasin araabia keelt õppima. õpetaja on Süüriast, seega Süüria dialekti. Eestis on araabia keele oskajatest puudus. Nüüd tekib mul tunne, et peaksin ikka korralikult õppima, et kui juhuslikult Eestisse tuleme siis saan vabatahtlikult tõlketeenust pakkuda... kuigi, kahtlustan, et mu keel ei jõua siin nii kiiresti piisavalt heale tasemele. Vähemalt on algus tehtud.