Ikka ja jälle tahan kirjutada ja ikka ja jälle ei saa. Oleme olnud kodus tagasi juba c.3 nädalat aga olen ka olnud haige c.3 nädalat. Ning siiani tõbine. Ja siis jäi Ale haigeks ja nüüd Leo. P arvab, et meie laatsareti uksele võiks panna punase risti. Tänan ämma, kes siin on olnud, sest muidu oleks me vast otsad andnud.
Loen kadedusega teiste blogisid nende suvedest või hetkeolukordadest - mõnusatest aegadest. Meil nii pikalt on läinud aeg vaid tervistele pühendudes. Loodan, et ehk varsti kui ilmad jahedamaks lähevad ja veidi rohkem saab jälle õues olla, olukord muutub ning haigused ka kaovad. Hetkel umbes 23 kraadi toas ja 39 õues on kehale ikka liiga suur temperatuurivahe, et me sellega edukalt hakkama saaks. Ning konditsioneer on 'devil in disguise'.
Veel hakkas Ale suure kiirusega hambaid kasvatama ning sellega on meile lisandunud unetud ööd kui kahjuks hetkeks veel mitte väga palju hambaid (kõik nad kumavad ilusti läbi igemete). Mis muidugi ei aita kaasa minu enda tervise paranemisele. Ning niipea kui ma seda kirjutasin siis muidugi seesama, mu kuuenda meelega laps (sest tal on mingi kuues meel või lisavõimed, sest muidu ei suuda mina teda ära seletada), tegi vääks-vääks.
Aga ma ei ole kadunud. Ning elu siin läheb edasi. Ja varsti jälle raporteerin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar