Täies valmiduses abiväge vastu võtma

Kõige keerulisem on mul siiani siinmaal logistika. Elame Leo lasteaiast 30min tee kaugusel ja seetõttu toomine-viimine on paras peavalu. Eriti kuna mul pole juhilube veel. Pidime ju elamise hoopis teise kohta saama seega sai lasteaed ka niimoodi valitud. Tegelikult olen üleüldse õnnelik, et tal lasteaia koht on ning liialt ei nurise. Aga Aleksandrast on kahju. Kuna tema on ju autotoolis sunnitud asendis kogu selle toomise (viib meil hommikul papa ja me Alega saame kodus olla). Siiski, ka c. poolteist tundi iga päev autos olla on 4-kuusele liig mis liig. Täna saabub abivägi mu ema näol. Saan Ale lõpuks koju tuttu jätta rahus ja ei pea järgmistel päevadel teda loksutama.

Miks ma lapsehoidjat ei kasuta...sellest kunagi teine kord. Aga neid õudukaid olen igasuguseid kuulnud ja oma kallimat vara ma enne võõra inimese kätte hoiule ei jäta kui mu laps juba rääkida oskab.

See selleks.

Igatahes on nüüdseks viimased ponnistused tehtud tänaste kardinate kättesaamise näol ja Paolo sai veel ka IKEAs käidud lampe toomas. Ja külalistetuba on ootel (vaid vaja 1 pilt veel seinale saada):

kapiruumi siin on ohtralt

En suite vannituba/dussiruum. Kõikides tubades on en suite nii vanni kui dussiga. Terves korteris on tegelikult kokku 6 WCd. Liig mis liig. 

Ka sahtlitäis asju on külalistele varutud. Esimesed külalised juba täiendasid seda ka:

Külalised.....aaaaa-uuuuuu?