Täna oli Leo lasteaias ainus laps, kellel polnud ühtegi vanemat Jõulupeol. Nende etteaste algas kell 16.30 ja mina jõudsin kohale kell 16.40, joostes, higi voolas, närvid krussis. Kui ma uksest sisse astusin ning nägin kuidas lapsed olid emmede ja isside süles, kasvataja oli Leoga ja osadel olid isegi vanavanemad kohal nende kümneks esinemisminutiks siis hakkasid minul pisarad kurku tõusma. Ma jäin hiljaks! Ma jäin ta esinemisest ilma! Ning temal ei olnud vanemaid kohal! Nagu väike vaeslaps. Asjale pani punkti see, et kui ma Leoni jõudsin siis kasvataja hüüdis rõõmsalt:"Your mommy DID come. Look, Leonardo, you mommy IS here".
Lõppude lõpuks oli vist minu trauma sellest suurem kui Leonardol. Mina ikka põen aga Leonardol oli sellest hetkest peale kui ma kohale ilmusin kõik ok. Tal olevat tegelikult enne ka kõik ok olnud (rääkis mu sõbranna, kelle laps Leoga samas rühmas) sest kõik lapsed olevat nutma hakanud esinemise alguses ja tegelikult ma sain aru, et keegi peale kasvatajate ei laulnudki. Leonardo ja 2 last veel olevat neid nutvaid lapsi kõrvalt vaadanud.
Samuti oli ka siis kui ma juba kohal olin...keegi lastest polnud nõus minema Saint Nicholas' juurde. Leonardo tegi aga Saint Nicholas'ile pika pai. Julge poiss.
Mu pisike nunnu punase ninaga.
Saint Nicholas'i püha tuleb välja on siin suurem pidu kui Jõulud....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar