20 kuud

Pole ammu Leonardo elust kokkuv6tet teinud. Proovin siis seda viga parandada. Endal hea tulevikus vaadata, sest sahtlip6hja ma markmepaberile midagi ei kirjuta. Tana selleks hea paev ka, sest on Leonardo 20 kuud synnipaev ning tore hetk vahem6tiskluse tegemiseks. Hoiatan - pikk pikk postitus. Rohkem vist t6esti endale kui suuremale lugejaskonnale....

Leonardost on kasvanud vaike hurmur. 

Leo mu synnipaevalilli toomas

Naeratab tihti nii omadele kui v66rastele ning tere ja aitah tuleb juba neljas keeles. Lisaks eesti keelele siis ka hello ja tank juuu, tsiaooo ja kraatsie ning bonjour ja mersiii. Prantsuse keele haaldus k6ige parem. V6ibolla peaks ymber suunama. Oleme hakanud nyyd raakima "emme keelest" ja "papa keelest" ja "tadi tamara keelest" - ehk siis eesti keel, itaalia keel ja inglise keel.

Paevad mooduvad meil aktiivselt. Pisikese eestlase moodi meeldib Leole hommikul ikka putru syya. Pudru sees meil puuviljad ja eriti maitsevad pirnid ning 6unad. Hetkel on marja ja mandariinistreik. Paar nadalat tagasi olid mammud lemmikud aga nyyd sylitatakse valja. Sama mandariinidega. Banaan, mis oli paariks kuuks asumisele saadetud on aga oma positsiooni taastanud lemmikute hulgas. Eriti meeldib papa tehtud piimasmoothie banaaniga (riisipiimast hetkel ikka). Muidu lemmikuteks on jatkuvalt pasta ja ahjukartul. Pastakaste ei k6lba kuhugi ning k6ik pasta nopitakse tapselt kastme seest valja. 

Igaks juhuks vaja emmele pastapakk tuua. 

Kui k6ht tyhi soob k6ike. Siiani eelistab k6ike pyreeritult. Kui tavatoidu ette panen siis ulatatakse taldrik tagasi ja oeldakse :"pyreeeeee". Kuna teda hammastega 6nnistatud pole (veel 6 puudu) ja m6ned alles ysna pisikesed siis pyreerin edasi. Laps teab, mida tahab. 

Paevad mooduvad meil vaikselt ja tasapisi. Tihti koduselt, sest Leonardo on palju haige. 

Haige Leo siruli multikaid vaatamas

Plaan oli veebruarist alates teha 2 pikka lasteaiapaeva esmaspaeval ja teisipaeval, kolmapaevast puhkepaev ning neljap ja reede vastavalt vajadusele. Yhe nadala saimegi nii aga see nadal suures homses haiglaootuses oleme kodused. Leole lasteaias hetkel meeldib. Kui ytleme, et lasteaeda minek, siis laheb valisukse juurde ja n6uab papusid. Lasteaias edutati ta jargmisesse ryhma ning seal vist p6nev. Minule meeldib ka nyydseks ta lasteaed. Isegi miinukraadidega viidi neid 6ue! :) ja jargi minnes naen ikka valja riputatud kunstiteoseid - kyll napuvarvidega, kyll rebimis ja kleepimistehnikas. Lasteaias soob ta ka viisakamalt. Uned on aga seal lyhikesed. Koduse 3-4 tunnise paevaune asemel tuleb lasteaias maksimaalselt 2 tundi tais (headel paevadel). Ma ju tapselt ei tea kuidas ta terve paev seal on aga ma pole teda veel kunagi nuttes pidanud sinna jatma ega pole jargi minnes nutvat last katte saanud. M6ned korrad on Leonardo keeldunud lahkumast....Aga tavaliselt on vaga r66mus mind nahes. Koduteel autos jutustab pikalt paevastest tegemistest ning 6htul tuduloom TOTO saab ka ylevaate. Ta v6ib enne magama jaamist c.30 minutit omaette jutustada ja laulda. 

Lauludest teab ta s6nu m6mmi unelaulul, itaalia unelaulul, twinkle twinkle laulul, ja tip-tap haldjate j6uluoo laulul. 

Keeleliselt: lasteaed meil inglise keelne ning kasvatajad on oelnud, et Leonardo pidavat juba enamustest asjadest aru saama. Kasvatajad olid samuti meelitatud, et Leo on nende nimed ara 6ppinud. Tubli poiss.

Kui ma alguses kahtlesin, et kuidas ta ometi hakkama seal saab siis nyydseks olen usku, et c.18 kuune on taitsa valmis lasteaias olema pooled paevad ning 20 kuune saab ka pikkade paevadega hakkama ilma, et ylivasinud oleks. Pealegi talle tundub seal meeldivat. Ta saab teiste omasugustega suhelda v6i neid vahemalt vaadelda ja saab teiste taiskasvanutega ka suhelda. Muidugi on meil olukord kus ta ei pea seal kogu aeg kaima ning arvatavasti 5 pikka paeva iga nadal on teine teema. Hetkeline lahendus sobib. Ma tihtipeale taban end ka m6ttelt, et tal on lasteaias parem kui minuga kodus. Rohkem sobivat tegevust.

Kodus meil ka tegevust aga tekib vaikselt tunne, et mitte piisavalt. Leonardo on paris hea iseseisvalt mangija ning legode ja autodega v6ib end pikalt l6bustada. 

Itaalias vanavanaemaga legodega mangimas.

Oma tugitoolis autodega

Torni ehitas Leo iseseisvalt

Emme ehitas pampersikastist autotee

Autoteid vaja palju ehitada. Ka joogipudel sobib takistuseks

Samuti meeldivad talle jatkuvalt raamatud. Hetkelemmikuteks on: Karu-Aabits, Saabasteta Kass, Punane tulet6rjeauto, Lotte ning itaalia repertuaarist Giulio Coniglio seiklused ja Saabastega Kass. 

Istub tihti yksi ja vaatab pikalt raamatuid

Iga paev kodus olles veel vahemalt korra joonistame. Veel kaasan Leod igapaevatoimetustesse nagu soogitegemine ja koristamine. Koristamise vastu on ta huvi kyll veidi vaibunud aga tolmuimeja suudab veel ta tahelepanu koita. Pesumasinasse meeldib pesu toppida ning siis tirib pesuvahendi minu juurde ja muidugi peab team nupule vajutama. 

Soogitegemine on hitt. Eriti meeldib talle kui sibulaid hakin ning siis soob neid toorelt suurte suutaitega. Endal nagu punane ja pisarad voolavad. 

Siiski - mina tahan teha tooavaldusi ja oma fotograafiakursust ning sellega Leo pari pole. Arvuti taga ma istuda ei saa rahus. Just sellistel momentidel v6i reede 6htuti toidupoes, on mul m6te, et lasteaias meeldiks Leole rohkem kui minuga. Mina tema seltskonna yle kurta kyll ei saa. Igav ei hakka. Kui me kahekesi oleme siis kaitub ta ka nagu musterlaps. Too veel inimesi v6rrandisse ning laps vahetatud. Eriti kui papa koju tuleb. 1minut enne on Leo taiesti rahulik. Astub P uksest sisse ja yks :"opa-opa, papa-papa" jutt laheb lahti. Selle juurde kaiva virina ja jorinaga. Enam ei osata ise syya ka. Ega yksi mangida. P seevastu arvab, et mul terve paev selline olnud ning imestab kui ma 6htuks kutu pole. Aga ei! Leo on vaga vaga tubli minuga. Minu poolest veedaksin terve paeva temaga ning oma vasimuse t6ttu ei tunne kyll, et peaksin teda lasteada ara viima, et ma puhata saaksin. Leo 3-4 tundi l6unaund muidugi aitab. 

Saavutustest ka lahemalt. Tahti tunneb: A B E I H M N P U T J. S6nu on rohkem kui siia kirjutada j6uaks. Haaldus pole perfektne aga jutust saab aru. S6na algusest puudub L - ennast kutsub Eonandoks. H asemel on J. Ehk siis maha asemel maja. Muret mul pole kuna k6ik tahed on tal olemas. L ytleb s6na keskel ilusti, nt. lill. ja H ytleb ka ilusti naiteks aitah s6nas. Kyll tuleb see haaldus ka. Eesti keeles tulevad laused ka. "tahan veel katulit", "ei taja kakale", "elikopter lendab taevas", "tool kukkus maja p6mm!", "mis sa teed?" jne. kahe s6naga laused on vaga tavalised :"anna kasi", "tahan/ ei taha ...", "emme aitab", "emme tudub" (heheee :)) ). Dialoogi saab ka aretada. Taitsa m6istlik juba. Itaalia keeles laused pole aga yksikud s6nad tulevad ilusti. Inglise keeles vaid bye bye, hello, thank you hetkel. Kordab jargi k6ike aga iseseisvalt ei ytle. 

Dressuur on ka korralik. Kui soomise l6petab hakkasime kysima, et "mis sa ytled? Aitah!" nyyd iga kord kui 6elda, "mis sa ytled?" ka teistes olukordades ytleb Leo kuulekalt: "Aitah!". Halb oelda, aga endise koeraomanikuna naen tugevaid paralleele kutsikadressuuri ja lastekasvatuse juures. V6ibolla m6istuse ja analyysiv6ime arenedes need sarnasused hagunevad aga praegu saab samu v6tteid kasutada.

Varvidega on lood veidi kehvad. Neid ta veel ei tunne. Aga proovib. Kollane, oranz, punane ja must on teada. Muu on kuidas kunagi. Riietumine ja lahti riietumine Leod ei huvita. Mulle niimoodi taitsa sobib, sest yks v6itlus vahem v6idelda. Hoiatatakse aga, et see aeg kiire tulema. Kohvrite pakkimine aga huvitab vaga. Ytleb aga "kaasa, kaasa" ja paneb kotti.

Kott pakitud. Ukse juures. Valmis minema. 

Minu unistus lapsest, kes 6ues puupulkade ja kabidega mangiks ning liiva sisse joonistaks jaab unistuseks. Meil on kodus kasvamas linnalaps kes muruplatsile eelistab k6nniteed ning metsas jalutamisele ehitusplatsi. K6ige huvitavamad asjad siiani ehitusmasinad ning olulisim on jatkuvalt kopp.