"Ma ei ole lehm"

Yks s6branna kirjutas blogis just riigiti erivatest arusaamadest emaduse osas (lugege siit). No see ajendas oma kogemust jagama. Saate ehk veidi naerda ka.

Olen Luksi m6istes kanaema - alates sellest, et synnitusel epiduraali ei tahtnud kuni selleni, et Leo sai rinnapiima ning selleni, et olen temaga kodune. Leo terviseprobleemide t6ttu on arstid soovitanud, et ta saaks rinnapiima kuni pooleteise aastaseks saamiseni. Olen seda soovitust jarginud. Minu jaoks raske see pole. Tunnistan, et enne Leo syndi vaatasin neid lapsi, kes ringi k6nnivad, raagivad ja ema pluusi kisuvad, et piima saada, teatud vastikustundega. See tundus imelik ja vaar. Nyyd kui Leo samas seisus on ei tundu see yldse imelik. Kuni...

... Viimase reisini Eestisse. Nimelt, Leo kaitus igati eeskujulikult lennukis Luksemburg - Kopenhaagen. Vahepeatuse ajal Kopenhaagenis ta s6i, j6i, tudus ning arkas perfektselt just vahetult enne Tallinna lennule minekut. Aga aega enam polnud, et talle syya anda. Ei tea, kas m6jus vastne arkamine ja sellega kaasnev naljatunne v6i see, et tavaliselt on ta lennukisse minnes ikka rinnapiima saanud. Igatahes niipea kui lennukisse saime hakkas pihta suur kisa :"rinnapiima! rinnapiima! rinnapiima!". Mina naost punane yritan kaasreisijaid ara petta:"ja-ja Leo, kohe kohe saad oma RIISIpiima". Tema ikka :"rinnapiima!" Mina:"ja-ja, RIISIpiima". Selle peale haaras Leo mu pluusist kinni ja ytles :"Ava! ava!". Ehk ta siis m6tles, et ma nii totu, et ta s6nadest aru ei saa ja tuleb siis naidata ette. No seda ei saanud enam millegagi ara petta. Yritasin ta tahelepanu mujale viia ja esimesel v6imalusel andsin riisipiima. Pean ka mainima, et Leo pole kunagi rinnapiima k6vahaalselt n6udnud ei kodus ei valjas ja pole ta ka varem mu pluusi kallale kippunud. Ju ta siis leidis, et Tallinna suunduvas lennukis on k6ige 6igem seda esimest korda teha.

Tegelikult miks peaks olema imelik, et mu pooleteiseaastane laps rinnapiima saab kui mul seda jagub? Eks ikka taandub k6ik l6puks sellele, et mis yhiskonnas levinud ja aktsepteeritud on. Ning ise k6ndiva ja juba raakiva lapse tissi otsa panek ei ole ei levinud ega aktsepteeritud. Parast selle loo raakimist olen kuulnud aga, et kapi-imetajaid on veel teisigi. Ainult avalikult ei tee seda aga keegi.

Teisi ma halvustavalt ei vaata aga siiski parast seda vahejuhtumit olen otsustanud oma kraanid kinni keerata. Leo on kohe poolteist ka ning olen arstide ettekirjutusi jarginud eeskujulikult. Nyyd pean end harjutama L-i kirjeldatud prantsuse emade m6tteviisiga, et "ema pole lehm".  Olen minagi ju selle rutiiniga pooleteise aasta jooksul ara harjunud ja v66rutada ei tule mitte ainult Leod aga ka mind.