Mu lasteaia nutt oli suht m6ttetu. Esiteks siis sellet6ttu, et Leole seal meeldib. Sinna jaamisega polnud probleemi, mangis ja s6i ilusti ning paar korda oli ara tulemisega probleeme. Ega ta vist veel aru ei saa, mis tapselt toimub ja mis koht see on. Sai seal kaia kahe nadala jooksul tapselt 5 paeva 2-3 tundi mangimas kui juba nohu ja palavikuga koju jaime. 'Mida sa siis ootasid?' kysitakse minult. 'See ju normaalne. Esimene lasteaia aasta ongi kodus istumine.' Tunnen end sellegipoolest kehvasti sest ehk laps liiga pisike ja n6rk ja tervise poolest pole lasteaiakyps. Ma ei hakka raakimagi mu 6udusunenagudest, et ta seal peab l6unat sooma ning kuidas ta allergiatega hakkama saame. Piima ja muna allergiad ikka nii tugevad, et P yks 6htu kasutas vale pastat (could contain traces of egg) ning nyyd oleme kaks paeva ekseemi ravinud. Jalad suht hullud. Ei kujuta ette, mis saab kui Leo kellegi jogurti krabab...v6i piimatassist lonksab. Kasvatajad vaatavad kyll aga ega nad ka kogu aeg ei j6ua.
Aga see selleks. Sest lasteaia nutt oli ka m6ttetu, kuna niipea ta ju seal ei peagi pikki paevi olema. Mul pole tood (see omaette ooper) ning seega pole vajadust teda sinna jatta ei magamiseks ega l6uasoogiks. Snakk on puuvili ja see allergiat ei tekita.
Lasteaia nutust oli aga niipalju kasu, et hakkasin otsima alternatiive ning leidsin isegi kaks s6ime P too lahedal, mida aastake tagasi veel polnud. Oleme nyyd seal nimekirjas ning ehk 2013 jaanuariks saame koha ka...kui meile muidugi me praegune koht meeldima ei hakka. Sest inimene on harjumuste ori ja parast esialgset negatiivset meelestatust pole mulle enam me s6im nii vastumeele kui ta enne oli. Arvatavasti on asi ka selles, et iga kord kui olen ara lainud on Leo mulle "ta-daaa" oelnud ja lehvitanud ning iga kord kui olen jargi lainud on ta r66msalt manginud. Kuigi, jah, ega 5 paeva erilised naitajad pole.
Lasteaia osas aga niipalju veel, et olen siin toointervjuudel kainud. Arge saage valesti aru. Mitte lasteaedades...j6uan veel selleni kuidas see k6ik omavahel kokku laheb. Tana oli 'mitteametlik kohvitassi taga kohtumine' , mis sujuvalt muutus 'ilma kohvitassita kontoris tunniajaseks intervjuuks'. Kui olime veel kohvitassi mitteametliku kohtumise faasis siis kysisin, muidugi taiesti mitteametlikult, et kas laps on maarajaks tootaja valikul. Raakidest endast muidugi...ning sellest, et olen lapsega pikalt kodus olnud. Mees USAst vastas, et saab aru, et Euroopas v6ib lapsesaamise eas naine ehk diskrimineeritud saada kuna Euroopas on komme lapsega kaua kodus olla. Ta tapsustas: 3 kuni 6 kuud. Ning jatkas...USAs meil seda probleemi pole sest seal ollakse lapsega kodus maksimum 1 kuu ning see on ju nagu oleks tootaja pikal puhkusel. Mul oli tykk tegemist, et neutraalselt kaasa noogutada. T6si ta on, et kontorist minnakse synnitama ja siis synnituslaual veel toksitakse crackberrisse s6numeid. Aga m6eldes oma synnitusele ja synnitusjargsele ajale (kui ma 3 nadalat istuda ei saanud) ning sellele, et vaike vanema hoolt, armastust, lahedust (ja piima) vajav yhekuune laps s6ime pannakse on mul suur suur suur tahtmine Euroopa lastekaitse USA peale kutsuda. Kuidas saab yks yhiskond m6elda, et on normaalne yhekuune laps oma emast-isast lahutada ning 10ks tunniks paevas s6ime panna. Valus on.
Ning miks siis yldse lapsi saada? Kas selleks, et on isegi kaua oodatud ning karjaari tehtud ning nyyd aeg tiksub ja fertiilsus vaheneb ning tegelikult 'peaks' ju ikkagi lapsi saama? Aga samas ei tahaks oma elu seet6ttu yldse muuta...seega teeme, synnitan, paneme s6ime ja unustame? Huvitav, kas naised, kes tegelikult ei taha lapsi tunnevad yhiskonna survet, et nad peaksid lapsi saama tahtma. See eriti tobe p6hjus laste saamiseks. Samuti ei kiida ma heaks seda, et oma endist elukorraldust parast lapse saamist yldse ei olda n6us muutma. Nagu ei saada aru, et see nuku suurune vaid nutuga end arusaadavaks tegev imik on ka isiksus, kellel on vajadused ning kelle elu ja heaolu eest on vanemad vastutavad. Hea kyll, mingil maaral peab laps oma vanemate ellu sobituma aga teda paris asjana v6tta ka ju ei saa. Kui aga ollakse toopostil heal jarjel ning 30+ aastat oma elu korraldanud vaid endale m6eldes on paratamatult keeruline taibata, et hetkel, mil synnitad, peaksid oma elu keskmest aare poole t6mbama ning selle uue inimese k6ige keskele sattima. Seda on keeruline teha ka siis kui oled end selleks ette valmistanud. Trotslikult oma eluga edasi minnes, mitte midagi muutmata ja last ignoreerides oleks vast parem mitte synnitada.
Ja k6ik see jutt sellest, et mees vaitis, et lapsesaamine on nagu kuuajaline puhkus, millelt tootaja naaseb endisena...
2 kommentaari:
Ma küll ei tea statistikat, aga päris paljud ameerklannad jäävadki pärast lapse sündi väga pikaks ajaks või alatiseks koduseks. Ja langevad teise äärmusse, süüdistades ka 3-4-aastaste kõrvalt töötajaid lapse hülgamises jne. Vahel läheb päris teravaks ütlemiseks SAHM-ide ja töötavate emade vahel.
Mul kurb ka selleparast, et kui yldiselt raakida siis ikka on naistel vaid valik kas too v6i lapsed. Laheb aega ja raha, et end harida ja siis tool kasutatakse resursse, et naisi valja 6petada ning see k6ik tore. Aga yhel hetkel ei suuda enam yhiskond ega firmad pakkuda naistele v6imalust tool kaia ja peret omada ning tuleb valik teha. Tegelikult kui tahta saaks ju pakkuda flex tootunde jne, mis k6ik paberil olemas on aga keegi ei suuda praktikas efektiivselt sisse viia. Ning parast nurisetakse, et pole naisi tippjuhtidena. Ei saa ju!
3-4 aastase k6rvalt hylgamise teema mulle tundub rohkem laste lammatamisena kui neile ei anta v6imalust ise inimesena areneda ja vaid p6llepaelte kyljes hoitakse. Minu jaoks see veidi teine teema kui 1-3 kuusete s6ime panek.
Postita kommentaar