Itaalia pulmad 2

Poolteist kuud hiljem, ehk siis nyyd alles septembris, oli meid jalle pulma kutsutud Itaaliasse. Seekord kesk-Itaalias, Faenza lahistel. Pruuti polnud ma elus kohanud, peigmeest polnud ma viimased 3 aastat nainud seega pulmakutse tuli meeldiva yllatusena. Ei saa oelda, et pulm 6ige Itaalia pulm oli, sest peigmees oli poolakas ning Poola m6ju oli tugevalt tunda viinapudeli naol keset iga lauda.

Kuigi ka seekord saabus pruut kirikusse 15 minutilise hilinemisega, oli see pulm eelmisest taiesti erinev. Nii pruut kui peigmees on veidi julgemad ning palju vabamad hinged. Sellest said k6ik pulmakylalised koheselt aru kui pruut kirikusse sinilillelises kleidis saabus. Parast ylipalavat ja pikka tseremooniat oli paevakorras muidugi kysimus, et miks pruut valget ei kanna. Ikka sosinal ja ettevaatlikult aruteldi. Variante oli mitu: ei tahtnud raha valge kleidi peale raisata - seda sinist saaks ka tulevikus kanda; ta ju elab juba mehega koos seega poleks valget olnud sobiv kanda; 6ige kleidiga juhtus 6nnetus... jne jne jne. T6si selgus peo kaigus kui pruut k6nes oma ema pulmakleidi eest tanas - nimelt ta ema olevat selles aastal '69 abiellunud.

Pits Poola viina

Kiriklik osa oli eriline, sest see peeti inglise keeles. Leida Itaalias inglise keelt k6nelevat kirikuisa on omaette saavutus. Saavutus, mis minu ees istuvatele vanadaamidele ei meeldinud. Kohe niiv6rd pahased olid nad, et keeldusid alguses '6igel ajal' seisma t6usmast. Mingi aja parast suure armastuse ees ka nemad leebusid ning sosin vaibus ja pysti-istume-pysti-istume rutiin sai taieliku osav6tu. 

Parast tseremooniat lasti lendu 5 valget tuvi, kes algselt kyll keeldusid lendu t6usmast aga veidikese argituse peale kohusetundlikult sapsutasid tiibu ja t6usid maaliliselt kirikukatuse poole. Kirik ise oli vapustavalt vana ja pooleldi varemetes. Mina aga unustasin fotoka autosse. Jaavad malupildid. 

Pidu oli vagev. Esiteks oli kylalisi igast v6imalikust riigist, mis tagas selle, et keegi tapselt ei teadnud, mis millal sobilik on. Ehk siis - yks kolmandik peokylalistest vallutas tantsup6randa enne soomise alustamist. Ning see k6ik sobis selle pulma juurde perfektselt. 

Ilm oli meeletult palav ja lauad olid kaetud muruplatsile. Band oli maailma parim, nii manguoskuse osas kui ka show t6ttu. Nad mangisid k6ike alates pulmavalsist kuni synnipaeva- ja J6ululauludeni ning nii pysti, kiiges, pikali kui tantsides. Ja...no... eks ta laks ka niimoodi, et nii m6nigi vaba ja vallatu naiskylaline vaatas nende valgetes maikades pruunide muusikute poole kui 6htuks kaaslast otsis. Pole siis ime, et band, kes pidi kell 22.30 lahkuma jai kohal peo l6puni - ehk peaaegu hommikuni. 

Ning muidugi see toit. See imeline imeline toit. Nii selle kyllus. Ja siis veel lisaks asjaolu, et nende catering company oli 100% heategevuslik mille k6ik tulud lahevad Peruu tanavalaste aitamiseks. Ka see ytleb minu jaoks pruutpaari kohta nii m6ndagi.

Tort

 Pidu ise oli aga nii hea, et pildistamiseks polnud tantsimise k6rvalt aega. Ning need m6ned pildid, mis tehtud said on ka vaid tantsijate hoogsuse t6ttu vaid udukogudest. Ning kui keegi k6net tahtis pidada ja sellega veidi hilja peale jai siis enam rahva taltsutamiseks mikrofonist ei piisanud. Pruudi vennal naiteks ei jaanud muud yle kui ruupurit kasutada...ja ka siis vihtus pruut edasi tantsida :)

Kahju, et nad Californias elavad - sellist pidu tahaks veel...ja veel ... ja veel.