Mu selle suve lektyyr on olnud imeline.
Prantsusmaa reisi jaoks oli valitud Ayaan Hirsi Ali "Infidel". Edasi, Itaalias olles lugesin itaalia autori Tiziano Terzani raamatut "A fortune-teller told me". Sellele jargnes aeg Luksis kui lugemisest suurt midagi valja ei tulnud ning Eesti puhkuse jaoks valisin John Perkinsi "The secret history of the american empire".
Tana vaatasin prantsuse keele 6pingute jaoks 007: Quantum of Solace filmi (pr.keelsed subtiitrid) ning ma nyyd ei tea, kumb kumba inspireeris - 007 Perkinsit v6i vice versa. K6he hakkas igaljuhul.
Paolo luges "Mornings in Jenning" raamatut just asja ja keelas mul selle lugemise ara kuna ma ei peaks arvatavasti vastu sellele. Tema kirjelduste jargi on tal taiesti 6igus. Kuid, kas see, et ma ei suuda mingit raamatut lugeda kuna see, millest see kirjutab on lihtsalt liiga jube, mis sest, et pariselt juhtunud, kas see ei tee mind mingil moel kaassyydlaseks. Kas k6ik need jubedused, inim6iguste vastu tehtud kuriteod ning loomalikud julmused, tapmised, vagistamised, naiste ymberl6ikamised, riikide maha myymised ning petmised, varastamised, millest need raamatud kirjutavad saavadki seet6ttu toimuda, et meie teised, kellega seda ei juhtu ei suuda sellest raakida, sellest lugeda, sellele m6elda ning seet6ttu ka ei v6ta midagi ette, et see k6ik l6ppeks. Ja sajad, tuhanded, miljonid inimesed kannatavad kui me lihtsalt ignoreerime, mis maailmas toimub ja huvitume hoopis meelelahutusest, oma 6htusoogist, ilmast?
Ega ma ei oskagi kuskilt alustada oma panuse andmist. Olen ikka olnud arvamusel, et iga inimese igapaevavalikud on tegelikult need, millega pikas perspektiivis saab maailma muuta - kas ostan BIO toitu v6i ei (kuigi m6nikord on ei isegi parem) ...kas pesen pesu 30 kraadiga v6i 60 kraadiga...kas s6idan bussi v6i autoga...kas mu elekter on keskonnas6bralikest resurssidest...jne jne jne. Ning kuidas ma ise hakkama saan - kas suudan tood leida v6i olen riigile koormaks ja v6tan tootu abiraha. Ja peamine, kuidas ma oma last kasvatan. See vast on iga lapsevanema jaoks k6ige hullem - kui ta laps varastab, valetab, tapab, vagistab - sest minu suurim panus yhiskonda on olla selle yhiskonna liige, kes suudab oma yhiskonda panustada ning pole koormaks.
Aga tegelikult? Tegelikult usun ka k6igesse sellesse ja usun ka sellesse, et olen chicken shit. Sest kui parast "The Inconvenient Truth" filmi vaatamist end nende mailinglisti panin ja kui ma sain nyyd nendelt e-maili, et kas olen n6us oma Facebooki profiili ja seina neile yheks paevaks annetama - nemad teevad minu eest postitusi...siis hakkasin kartma...et mida sinna ikkagi kirjutatakse...ja kui palju see mu s6pru hairib kui nad iga tund saavad minult yhe keskonnateemalise postituse... ning kui palju ma ikka tegelikult tean sellest organisatsioonist. Niimoodi m6tlesin hoopis selle asemel, et kohe "jah" klikkida. Annetada FB profiil? See on ju nii tyhine! Ma jargmine paev ka tegin seda ja millagi varsti nad ka seda kasutavad aga olin nii n6rk, et mind pani juba selline pisike asi kahtlema. Saan aru, et see, et ma midagi suuremat ette ei v6ta kui mu igapaevavalikud - ja need ka on ikkagi paljud sellised, et ebamugavus, mis tekib eetilistemate valikute puhul pole eriti suur (lendan ju ikka lennukiga c. kord kuus) - ja rahalised annetused siia-sinna kui midagi mind inspireerib, et see k6ik on tegelikult selle syy, et ma lihtsalt ei julge millegi suuremaga end siduda.
Nad ytlevad, et alkohoolikute puhul on probleemi tunnustamine esimeseks sammuks. Ehk ka sellel teemal minu puhul.
K6iki ylal mainitud raamatuid soovitan lugeda. Ise otsin juba jargmisi. Hetkel kasil Isabel Allende "Beneath the Sea" ja kuigi see on ilukirjanduslik/ ajaloolone on ka seda karm lugeda. Oositi kaivad tondid kylas - kes raamatut lugenud, saab aru, miks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar