Viimased paar nadalat on lainud meeletu kiirusega. Leo synnipaev ja siis m6ned paevad emme-poja kvaliteetaega ja nii see on, et kirjutada pole yldse aega. Tegelikult pole ka lapsevaliselt eriti uudiseid ega suuri emotsioone. Ilmad on olnud hullud ja hallid ning seet6ttu oleme pysinud nelja seina vahel v6i poodlenud. Ei saa oelda, et ma selle yle uhke oleksin.
Veidi oleme oma ninad valja ka pistnud. Ma kaisin esimest korda Rockhalis kontserdil yhel ilusal kolmapaeva 6htul. Moby't kuulamas. Igati tore oli ainult, et, kuulajaskond meenutas mulle aegu kui Soomes elasin ja kontserditel kaisin, mis toimusid suurtes spordihallides ja k6ikidele olid pandud istekohad, nagu kuulaksid klassikalist muusikat. Siin istekohti polnud aga tunne oli, et kui oleks olnud oleks valdavale enamusele see meeldinud. Mulle meeldib veidi ka muusika rytmis end liigutada aga olin vahemuses. Mu s6branna, endine baleriin, kes ei suuda jatta end muusika rytmis liigutamata sattus selleparast aga meie naabruses olevate keskea labinud paarikestega pahuksisse lausa niimoodi, et Paolo pidi lahutama minema...oleks kismaks lainud. See vaid t6estas mulle, et ka kohalikel siin kuskil on mingid emotsioonid ainult, et neid minule arusaamatul moel mitte ei valjendata kontserdil olles end liigutades vaid rusikaid vibutades. See selleks. Mingi aja moodudes meie juurde sattusid meist tunduvalt hoogsamalt tantsivad noored ning vanapaaridel ei jaanud muud yle kui, sobivalt, veidi k6rvale t6mbuda. No mida sa lahed 10 meetrit lavast lava ette SEISMA! Rockhal mulle aga meeldis. Atelier siiski meeldib rohkem.
Ja muusikat sain veelgi nautida. Sest esimest korda kaisin Luksemburgi Eesti Seltsi yritusel ning mulle vaga meeldis. Tuleb valja, et eestlasi on siin vaga palju. Kuidagi olen suutnud sujuvalt peaaegu kaks aastat taiesti inkognito eksisteerida. Nyyd, viimase nadala jooksul avastasin vaikelaste lauluringi (kus me Leoga muidugi kaisime ja laheme ka uuesti) ning kaisin jaanikul. Muusika oli m6lemal yritusel hea.
Ma ei oska seda endalegi seletada, miks pole eestlaste seltskonda otsinud. Ma pole sellest ka meelega eemale end t6rjunud aga pole ka vaga aktiivne olnud. Ehk on asi vaid juhuses. Olen piisavalt kaua ara olnud, et, kuigi tunnen koduigatsuse puhanguid, siis siiski ei suuda vaid rahvuse t6ttu oma tutvusringkonda ja eriti veel oma lahedast s6prusringkonda yles ehitada. Kui alguses Eestist lahkusin siis esimesed v66rsil oleku aastad sai seda tehtud. L6puks leidsin ikka end olukorrast, kus olin s6ber/tuttav inimestega, kellega ma kodumaal olles arvatavasti nii lahedastes suhetes poleks olnud. Mingi aja parast enam ei suutnud seda jatkata. Kuigi oleks tore omada oma pisikest eestlaste ringi ka siin, siis parem ootan ja vaatan kuidas asjad arenevad. Sunnitud s6prus on see k6ige vasitavamat tyypi suhtlus. Aga tunnistan, et jaanikul oli paris mitmeid, kellega oleks hea meelega telefoninumbreid vahetanud. Leo, tantsup6randate kuningas, hoidis mul aga kaed-jalad piisavalt tood tais, et ma seekord paris numbrite vahetamiseni ei j6udnud. Plaanin seltsielul hakata silma peal hoidma ning ehk ka tulevikus aktiivsemalt osalema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar