M6nna m6nna m6nna

Suusareis oli yks parimaid suusareise mu elus yldse. Taiesti voimatult ilus ilm oli - 6 paeva pilvitu ja soe. Veebruarikuus. Samas oositi kylmetas ka seega maeolud olid fantastilised. Ja nakku saime kena paevituse. Seltskond oli ka vapustav. Me olime koos Leo ja mu ema ja isaga ja me s6prade seltskond oobis ka samas kompleksis aga teises korteris ning saime ka nendega aega veeta. Kooslus - s6brad ja vanavanemad - yhe katuse all, aga samas siiski piisavalt kaugel, et peomoll meie beebi und ei hairinud, oli meie jaoks vaga mugav. Ning Leo. Mnjah, enamus asju mu elus on saanud hoopis teise m6tte kui neid koos Leoga teha. Ka suusareis. Nii tahtsin juba, et talle ka saaks suusad alla panna aga tuleb vast paar aastat veel kannatada. Jargmine aasta saab ta aga lumem6nusid juba taiel rinnal nautida. See aasta aga parast seda kui ma pika paeva olin mael olnud oli vastupandamatu soov tagasi minna Leod kallistama. see siiras r66m kui ma tuppa astusin oli nii armas. kiiresti kiiresti roomas Leo minu juurde ja tahtis, et ma ta sylle v6taksin. Nii see laks, et ma vaid paar korda after-ski'le j6udsin ja ylejaanud paevad tagasi kiirustasin Leo juurde.

Pean tunnistama, et lapsesaamine on paljuski mind muutnud. Eriti teravalt saan sellest aru nyyd olukordades, mil varem olen olnud alati lapseta. Eelmine aasta jai raseduse t6ttu suusareis vahele ja see aasta laksin uues rollis. Kui muidu olin julge kihutaja ning katsetasin pisikeste hypetega siis avastasin, et mustadele magedele mind enam ei kisu. Hypped jaid ka seekord ara. Tegelikult vois asi olla ka kehvas ettevalmistuses, sest tuleb toele au anda ja yles tunnistada, et minu suusareisieelne trenn piirdus mu igapaevatoimetustega, sealjuures peamiselt biitsepsitrenniga… c.10kg poisi tostmisega. Veidi tegin ka kykke. Sama kehvasti valmistasin ette oma alkoholitolerantsi ning sain teada, et olen eriti odav date. 2 klaasi veini ja maailm keerles ning haal tousis. Onneks ylejaanud seltskond oli kangema kraami peal ja minu ‘suur joove’ jai vast taitsa markamata. Siiski jargmine paev oli karm ja sellega minu suusareisi alkotarbimine ka piirdus. Peaaegu.

Veel sain teada, et Leoga reisides siiski ei saa sama moodi s6pradega sammu pidada. Kui teised valmistusid klubielamusteks siis mina unistasin pehmest padjast. Teadsin ju, et mul nii v6i teisiti on hommikul aratus kell 7 kui kaks pisikest rosinakest mulle v6revoodist osta vaatavad. Emaarmastus ei lubanud mul hommikuks liiga vasinud olla, sest Leo v6luv naeratus ja jutuvada, kui ta uut paeva innustunult alustab on liiga vaartuslikud, et neid maha suruda oma vasimuse ja pohmelliga. Juhtub seda juba monikord, et Leo otsustab paeva alustada 6.30 voi 6 ning siis ma kyll ei suuda r66msalt temaga koos algava paeva yle vaimustuda. Panen talle manguasjad voodisse ja keeran ise teise kylje ning magan edasi. Ja parast tunnen end kui maailma halvim ema. Seega, kui teised peole laksid, laksin mina tuttu. Ehk kui Leo suurem siis on ka soovi ja energiat uuesti suurejoonelisemalt pidu panna. Hetkel oli nii vaga m6nus. 

Tahaks tagasi.
We have to come again. 

6htusook  - P risoto ja M tisamisu. P puudub pildilt.

vaade r6dult

summit

l6unasook

Leo l6unaunes

After ski - la folie douce