kui aus olla, siis synnitusjargne paranemisperiood on minu arvates kordades hullem igasugusest synnitusvalust. Voibolla ka selleparast, et ma alati rohkem selline sprindi austaja kui maratoni pooldaja. Ei sobi mulle see vaikne aga pidev tuikav valu siit otsast ja sealt otsast...ja siis veel see 'monus' rinnapoletik 39.2 palavikuga jne jne jne. Eriti tore on sellises palavikus vaid maksimaalselt 2.5 tundi korraga und saada. Olen ooinimene, onneks, aga ka tol paeval kui korge palavik oli, tundsin, kuidas vasimus murrab. Aga 2 nadalat parast synnitust on enesetunne juba suht inimlik. Ja nyyd peaks ju ainult paremuse poole minema. ehk.
Vahepeal on elu aga eriti ponev olnud: vanavanemad kylas, siis suve alustuspidu (3 beebiga) ja muidugi jalka.
Siit poolt:
Ja sealt poolt:
2 beebit pildil, yhte pole naha...aga peol leiti, et lapse turvatool on selle suve uus trendikott. Raskevoitu.
Itaalia fannid. Just lugesin aga, et kahjuks pole enam, keda fannata. Itaalia on valjas. Uskumatu. Kurb. Enam pole mange vaadata ju yldse ponev.
Rase P.
Kuigi ega me seda kandelina tegelikult korralikult kasutada ei oska. Laps lihtsalt lopuks vajub sinna kossi ara. Ehk kui pead hakkab ise hoidma, on parem. Loodan
1 kommentaar:
Palju õnne! Ja teretulemast väikesele põnnile :)
Postita kommentaar